Valimisteenistus kärbib kandidaatide kohta antavat infot oma arhiivis

Valija sedelit kasti laskmas.
Valija sedelit kasti laskmas. Autor/allikas: Patrik Tamm/ERR

Valimisteenistus on koostöös andmekaitse inspektsiooniga (AKI) otsustanud lõpetada valimiste veebilehe arhiivis kandidaatide vanust, haridust ja professionaalset tegevust kajastavate andmete näitamise pool aastat pärast valimiste toimumist.

"Vaatame selle, kuidas ja kui kaua pärast valimisi näidatakse kandidaatide andmeid, mis puudutavad tema töökohta, ametit, haridust – et see oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja GDPR-iga (Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus – toim.)," ütles valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ERR-ile.

Tema sõnul avaldatakse need andmed veebilehel vastavalt valimisseadustele, kuid seadus ei sätesta seda, kui kaua neid andmeid tuleb üleval hoida. Valimisteenistuse juhi sõnul näitab praktika, et üldjuhul püsib huvi nende andmete vastu kuni kuus kuud pärast valimiste toimumist.

"AKI-ga konsulteerimise järgselt eemaldame need andmed minimaalsuse põhimõttest lähtudes, see tähendab ei avalda andmeid kandidaadi kohta kauem, kui avalikkusel selle vastu huvi on. Senine praktika näitab, et pool aastat pärast valimistulemuste väljakuulutamist huvi kandidaatide andmete kohta langeb," selgitas Koitmäe. "Seetõttu plaanime kustutada need andmed kandidaatide kohta poole aasta möödudes," lisas ta.

Tagasiulatuvalt plaanib valimisteenistus kustutada kandidaatide kontakt-, haridus- ja töökoha andmed ka varasemate valimiste veebilehtedelt, ütles Koitmäe. Kuna seal on tegemist arhiveeritud ja erinevate ülesehitusega lehtedega, vajab see eraldi tööd ning võib nõuda täiendavalt aega, lisas ta.  

"Mis puudutab [kandidaadi] sünniaega, siis valimisseadus seda kandidaatide andmete hulgas maini, mistõttu puudub alus nende avaldamiseks ning eemaldame ka need, kuigi kandidaadi vanus iseenesest aitab kandidaati (mitme samanimelise kandidaadi puhul) identifitseerida," märkis Koitmäe.

Valimisteenistuse juht rõhutas, et kandideerimisinfo ise, sealhulgas ka kandidaadi valimistulemus, jäävad kodulehele alles.

Küsimusele, millest selline muutus on ajendatud, selgitas Koitmäe, et valimisteenistuse ja andmekaitse inspektsiooni poole pöördus üks kohalikel valimistel kandideerinud inimene, kes soovis oma andmete kustutamist. "Meie poole on ka pöördutud palvega need maha võtta. Individuaalselt me oleme seda ka teinud," rääkis ta.

AKI: andmete esitamine võiks käia gradatsioonis  

AKI jurist Kadri Levand rääkis ERR-ile, et praegu on erakonnaseaduse ja valimisseaduste vahel ebakõla, kuna ühes nõutakse enamate andmete esitamist kui teistes.

"Erakonnaseadus lubab avalikustada kõikide erakonnaliikmete andmed, sealhulgas isikukoodi ja liikmeks astumise ja väljaastumise aja ning need andmed on äriregistris esitatud," rääkis Levand.

"Siin tekkis erisus andmete avaldamise mahu osas. Kohaliku omavalitsuse valimise seaduses ja riigikogu valimise seaduses ei ole avaldatavate andmete hulgas sünniaega nimetatud," selgitas ta.

Lisaks on tema hinnangul põhjendatud ka kandidaatide andmete peitmine mõni aeg pärast valimiste toimumist.

"Minu loogika on, et kui võtta kõik erakonna liikmed, siis nende vastu on avalikkuse huvi kõige väiksem, kandideerijate vastu võiks huvi juba suurem olla ning neist järgmine etapp on juba need, kes said valituks. Sellest lähtuvalt võiks ka avalik huvi olla ja sellest loogikast lähtuvalt võiks olla ka avalikkusele kättesaadav andmekoosseis," rääkis ta.

"Avalikkuse huvi kestab eelkõige seni, kuni ma saan otsustada, kas valida teda või mitte. Mitte et see peaks olema igavene huvi, et kui keegi kunagi kandideeris, siis ma tahaks näha, mis olid kümme aastat tagasi tema kontaktandmed, tema amet, töökoht ja haridusandmed," leidis Levand.

Kuna ka ükski seadus nende andmete säilitamise tähtaja kohta midagi ei ütle, siis ongi valimisteenistus võtnud tunnetuslikult sellise positsiooni, et need andmed kuue kuu järel peita." Ja tundub ka, et see on ka põhjendatud. See on meie jaoks hea praktika," lisas Levand.

Ta rõhutas ka, et valimisteenistus mitte ei võta kandidaatide andmeid maha, vaid peidab need avalikust vaatest. "Räägime aktiivselt avalikkusele kättesaadavaks tegemisest, sest teabenõudega näeb neid ikka," märkis Levand.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: