Eesti hakkab LNG terminali rajamist arutama koos Läti ja Soomega
LNG laeva toomine Eesti, Läti ja Soome piirkonda tasub end ära vaid siis, kui riigid teevad koostööd ja terminal tuleb regionaalne, kinnitas majandusministeerium (MKM). Täpsemaid plaane hakkavad riigid lähiajal arutama.
Majandusminister Taavi Aas ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et LNG ajutise terminali rajamisel on Soome ja Läti kaasamine oluline, kuid tema läheb valitsuskabinetti ettepanekuga projekt enne naabritega kokkuleppe saavutamist Eestis käima lükata.
Teisipäevasel valitsuskabineti istungil selgus, et otstarbekas on rajada vaid regionaalne terminal. Ujuvterminali mahutavus on 30 teravatt-tundi LNG-d aastas, mis vastaks kolme riigi aastasele vajadusele.
"Eesti gaasitarbimine on seal pika puuga kõige väiksem, see on viis teravatt-tundi aastas ehk viis LNG tankeritäit. Oluline on selle projekti puhul regionaalsete partnerite kaasatus ehk see, et meil on kindlus, et seda terminali hakkasid kasutama ka Soome ja Läti gaasitarbija," ütles MKM-i asekantsler Timo Tatar.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michali lisas, et pärast regionaalse LNG terminali rajamist peaksid Eesti, Läti ja Soome korraga loobuma ka odavama Vene maagaasi ostmisest.
"Loomulikult on seda majandusvaates mõistlik teha suurema piirkonnaga koos, mis tähendab kolm Balti riiki ja Soome. Rahaliselt on sellise terminali rajamine ja selle kaudu gaasi tarbimisel ja müümisel nii-öelda äriline mõte sellisel juhul, kui odavam Vene gaas siin ei voola," lausus Michal.
Alates Ukraina sõja algusest on Eesti riik kaalunud ajutise LNG terminali ehitamist Paldiskisse, kuhu seda on võimalik kõige kiiremini rajada. Nüüd on aga vaja välja selgitada, kas see lahendus Lätile ja Soomele sobib.
"Välja selgitada see, milline on teiste riikide valmisolek projekti kaasuda ja teha ka selgeks, et millised variandid üldse veel laual on. Tegelikult selleks, et Soome oleks valmis liituma Eesti projektiga, peab ta üle vaatama, mis variandid tal laual on, samamoodi Läti. Siis on võimalik jõuda sinnapaika, et teha otsus, et tõepoolest ühe projekti taha koondutakse ja aidatakse see projekt ellu viia. See on see ülesanne, mida me täna valitsuselt saime," lausus Tatar.
Kuidas projekt kolme riigi vahel ellu viiakse, kes ja mis mahus sellesse rahaliselt panustab, neid teemasid arutatakse naabritega läbirääkimise ajal, ütles Tatar.
Toimetaja: Marko Tooming