Oluline 30. märtsil kell 22.55:

- Venemaa jätkab Tšernihivi pommitamist;

- inimõigusorganisatsiooni HRW andmetel on Venemaa kasutanud Harkivi oblastis jalaväemiine, mis on paljude riikide allkirjastatud leppe järgi keelatud; 

- Pentagon hoiatas, et vägede liikumine Kiievi lähedal on "ümberpaigutamine", mitte väljaviimine;

- UNICEF-i andmeil on Ukrainast on põgenenud kaks miljonit last, surma on saanud üle 100; 

- USA ametniku väitel kardavad Vladimir Putini nõunikud talle sõja kulgemise ja sanktsioonide mõju kohta õiget infot anda; 

- Ukrainast tulistatud rakett tabas tõenäoliselt Belgorodi lähedal asuvat sõjaväerajatist;

- Zelenski nõunik: Venemaa tahab Ukraina väed Ida-Ukrainas ümber piirata;

- USA ülehindas Venemaa sõjaväe võimekust;

- Peaaegu kogu ümberpiiratud Mariupoli linn on hävitatud.

Loe pikemalt nendest teemadest altpoolt.

Harkivi linnapea kutsus kohalikke ärisid üles tööd jätkama.

"Linn ja riik vajavad majanduse taaskäivitamist," ütles linnapea Ihor Terehhov Telegramis jagatud videos.

"Viimastel nädalatel on president ja valitsus oluliselt lihtsustanud ettevõtluse reegleid ja langetanud makse. Ma palun Harkivi ettevõtjaid: asuge aegamööda töö juurde tagasi," sõnas ta.

Terehhovi sõnul on kolmapäevaks Vene vägede rünnakute tõttu hävitatud 1531 tsiviilhoonet, nende hulgas 1292 eramaja, 70 kooli, 54 lasteaeda, 16 haiglat ja 239 administratiivhoonet.

Pentagon: Kiievi lähistel asuvatest vägedest viiendik paigutatakse ümber

Pentagoni andmetel on Venemaa asunud ümber liigutama ligikaudu viiendikku Kiievi lähistele paigutatud vägedest, vahendas Reuters.

Pentagon hoiatas taas, et Venemaa vägede ümber paigutamise eesmärk on nende ümber organiseerimine ja vahetamine uuesti rindele saatmine, mitte vägede ära viimine.

Pentagoni kõneisiku John Kirby sõnul on mõned väeosad juba jõudnud Valgevenesse.

Kirby sõnul on Venemaa saatnud ligikaudu 1000 erasõjakompanii Wagner võitlejat Donbassi.

Prantsuse välisminister kõnelustes edasi liikumist ei näe

Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Driani sõnul pole Venemaa ja Ukraina läbirääkimistel läbimurret toimunud.

Intervjuus CNN-ile ütles Le Drian, et Istanbulis toimunud aruteludes polnud midagi uut ja Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk Ukraina osas pole muutunud.

Välisministri sõnul tahab Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma riigile julgeolekugarantiid ja see pole läbirääkimiste laual.

"Me tahame esimesel võimalusel relvarahu, kuid seni jätkame Ukrainale kaitseks relvade andmist, kuna see on vajalik, kuna me tahame sõja lõppu ja me tahame, et sõda lõppeks, ilma, et me peaksime ise sõtta minema," ütles Le Drian.

Le Driani sõnul saadab Venemaa Mariupolis korda sama, mida tegi varem Aleppos. Läbirääkimiste edasi liikumiseks peaks Venemaa Mariupolisse lubama humanitaarabi ja laskma inimestel linnast lahkuda, märkis ta.

ÜRO kinnitatud andmetel on hukkunud vähemalt 1189 tsiviilelanikku

ÜRO teatel on sõja tõttu Ukrainas hukkunud kinnitatud andmetel vähemalt 1189 tsiviilelanikku, nende seas 98 last.

ÜRO inimõiguste voliniku Michelle Bachelet' sõnul on alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on tõenäoliselt hukkunud siiski palju rohkem tsiviilelanikke, kuna sõjategevuse aktiivsemates piirkondades, nagu Mariupolis, on raske hukkunute ametlikku arvu kinnitada.

Bachelet' sõnul on sissepiiratud linnades inimeste suremus hüppeliselt kasvanud, kuna inimestel puudub ligipääs eluks vajalikule, seejuures arstiabile.

Zelenski nõunik: Venemaa tahab Ukraina väed Ida-Ukrainas ümber piirata

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles kolmapäeval, et Venemaa liigutab vägesid Põhja-Ukrainast Ida-Ukrainasse, et seal Ukraina väed ümber piirata.

Arestovõtš hoiatas, et Venemaa jätab osa vägedest Kiievi lähedale, et hoida seal kinni Ukraina sõjaväge. 

"Ukraina on parandanud oma läbirääkimispositsiooni alates sissetungi algusest. Proovime saavutada neutraalset staatust, koos välisriikide julgeolekugarantiidega," ütles Arestovõtš. 

President Volodõmõr Zelenski endine riikliku julgeoleku nõunik Oleksandr Danõljuk ütles, et ta ei usu Moskva lubadusse vähendada sõjalisi operatsioone Kiievi ja Tšernihivi ümbruses. "See on lihtsalt vägede ümberpaigutamine," ütles Danõljuk.

Danõljuk eeldab, et Venemaa proovib kindlasti Ida-Ukrainat vallutada, kuna Vladimir Putin peab näitama, et võitis sõja, vahendas BBC. 

"Kui me nüüd jätkame Kiievi lähedal asuvate linnade vabastamist, süüdistab Venemaa meid eskaleerimises. See on vaid üks Venemaa mäng," ütles Danõljuk.

HRW: Venemaa on kasutanud Ukrainas keelatud jalaväemiine

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) andmetel on Vene väed kasutanud Ukrainas Harkivi oblastis jalaväemiine, kirjutab CNN.

HRW selgitas, et Ukraina lõhkekehade hävitamise tehnikud avastasid jalaväemiinid 28. märtsil.

"Teadaolevalt on Venemaal need äsja kasutusele võetud maamiinid, mis võivad valimatult tappa ja sandistada inimesi nähtavasti 16 meetri ulatuses," teatas HRW ja lisas, et Ukrainal selliseid miine või nende paigutamissüsteemi pole.

1997. aasta rahvusvaheline miinide keelustamise lepe keelab jalaväemiinide kasutamise, tootmise, varumise ja liigutamise. HRW märkis, et Venemaa ei kuulu 164 riigi hulka, kes on selle leppega liitunud.

USA ametnik: nõunikud ei julge Putinile sõja kohta õiget infot anda

Anonüümseks jäänud USA ametnik ütles Reutersile, et Venemaa liidri Vladimir Putini nõunikud on liiga hirmul, et rääkida talle tõtt selle kohta, kui kehvasti on Vene vägedel sõjas läinud ning kui kahjulikud lääne sanktsioonid Venemaa majandusele on.

"Me usume, et nõunikud annavad Putinile valeteavet selle kohta, kui kehvasti Vene sõjavägi tegutseb ning kuidas sanktsioonid Vene majandust halvavad, sest tema kõrged nõunikud on liiga hirmul, et talle tõde öelda," rääkis ametnik.

UNICEF: Ukrainast on põgenenud kaks miljonit last, surma on saanud üle 100

ÜRO lastefondi (UNICEF) andmetel on Ukrainast põgenenud kaks miljonit last. Üle 1,1 miljoni lapse on jõudnud Poolasse ning sajad tuhanded teistesse lähiriikidesse nagu Rumeenia, Moldova, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi.

UNICEF hoiatas, et kasvanud on oht, et sõja eest põgenevaid lapsi kasutatakse ära inimkaubanduses. UNICEF püüab neid riske maandada, luues spetsiaalsed turvalised paigad põgenevatele perekondadele.

Rohkem kui 100 last on saanud sõjas surma ja üle 130 vigastada.

Ukraina sees on olnud sunnitud ümberpaigutuma üle 2,5 miljoni lapse.

Venemaa jätkab vägede ümberpaigutamist

USA ja Ukraina ametnikud väidavad, et Venemaa jätkab vägede ümberpaigutamist Kiievist eemale, tõenäoliselt osana jõupingutustest keskenduda Donbassi idaosale pärast seda, kui ta ei suutnud pealinna vallutada.

Vaatamata sellele, et Venemaa ja Ukraina delegatsioonide läbirääkimised Istanbulis lõppesid optimistliku noodiga, on ekspertide arvamus lahku läinud küsimuses, kas nad lõpuks lahingu lõpetavad.

Londoni King's College'i Vene Instituudi direktor Samuel Green ütles BBC-le, et jääb ebaselgeks, milles läbirääkimisprotsess täpselt seisneb.

"Räägitakse vaherahust inimeste tapmise lõpetamiseks ja see on hea," ütles ta. "Kuid see ei ole vestlus rahust ja konflikti lahendamisest üldiselt."

Vene üksused naasid Valgevenesse ja Venemaale varustuse täiendamiseks

Briti sõjaväeluure teatas kolmapäeval, et Ukrainas suuri kaotusi kandnud Vene üksused olid sunnitud naasma koju ja naaberriiki Valgevenesse, et end ümber organiseerida ja varustada.

"Selline tegevus avaldab täiendavat survet Venemaa niigi pingelisele logistikale ja näitab raskusi Venemaal oma üksuste ümberkorraldamisel Ukrainas asuvatel eesliinidel," teatas Suurbritannia kaitseministeerium.

Tõenäoliselt jätkab Venemaa oma vähenenud maapealse manööverdusvõime kompenseerimist massiliste suurtükiväe- ja raketirünnakutega, lisas ministeerium.

Zelenski küsis relvi juurde

Ukraina president Volodõmõr Zelenski küsis relvi juurde ning palus Euroopal sulgeda oma sadamad Venemaale, kirjutab CNN.

Pöördumises Norra parlamendi poole palus Zelenski Ukrainale laevatõrjerakette, Harpooni rakette, õhutõrjesüsteeme ja tankitõrjerelvi.

"Kõiki relvi, millega te saate meid aidata, kasutatakse vaid meie ja teie vabaduse kaitsmiseks," ütles ta.

Zelenski sõnul tõkestab Venemaa Ukraina sadamaid ning see on võrreldav piraatlusega.

"Venemaa ei peaks saama maailma sadamaid vabalt kasutada. See on küsimus globaalsest merenduse julgeolekust," ütles ta.

Ukraina: Venemaa jätkab Tšernihivi pommitamist

Põhja-Ukrainas asuva Tšernihivi linna linnapea lükkas tagasi Moskva väited, et Venemaa vähendab piirkonnas sõjalist tegevust. Linnapea sõnul jätkab Venemaa armee linna pommitamist. 

"Venemaa räägib intensiivsuse vähendamisest, tegelikult on nad seda suurendanud. Täna oli meil kesklinnas kolossaalne rünnak. 25 inimest on haavatud ja nüüd haiglates. Nad kõik on tsiviilisikud. Kui Venemaa midagi ütleb, siis tuleb see hoolikalt järgi kontrollida," ütles Tšernihivi linnapea. '

Ka Tšernihivi oblasti juhi sõnul kannatas linn terve öö Venemaa õhurünnakute ja suurtükiväe tule all, vahendas CNN. 

Ukrainast tulistatud rakett tabas tõenäoliselt Belgorodi lähedal asuvat sõjaväerajatist

Belgorodi rajoonis toimusid teisipäeva õhtul plahvatused, kirjutas piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov Telegrami lehel.

"Nüüd on kuulda plahvatusi Belgorodi territooriumil ja Belgorodi oblastis. Intsident juhtus Krasnõi Oktjabri küla lähedal. Praegu on külavanem kohapeal. Ta on minuga otsekontaktis. Elanike hulgas pole ohvreid ega vigastatuid," kirjutas Gladkov.

Tõenäoliselt tabas rakett arvatavat relvaladu, kuna plahvatus meenutas ilutulestikku, kirjutas Ukraina ajakirjanik Juri Butusov.

Ukraina peastaap teatas kolmapäeva lõuna ajal samas, et Belgorodi plahvatused viitavad suuremahulisele ohutusreeglite rikkumisele laskemoona käitlemisel.

Õpetlikus toonis sõnastatud teates mainis peastaap veel, et tegemist on tüüpilise näitega aegunud laskemoona kasutamisest Venemaa sõjaväes.

"Alles eile Ukraina peastaap hoitas vana laskemoona iseenesliku lõhkemise ohust, arvestades, millises koguses Venemaa on seda toonud Tšornobõli tuumajaama piirkonda," märkis peastaap.

Kiiev: Ukraina ja Venemaa leppisid kolmapäevaks kokku kolme evakuatsioonikoridori loomises

Ukraina ja Venemaa leppisid kolmapäevaks kokku kolm evakuatsioonikoridori, teatas Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

Vereštšuki sõnul on üks koridor Mariupoli elanike evakueerimiseks. Üks koridor on Melitopoli inimeste evakueerimiseks ja üks Zaporižžja piirkonnas, vahendas CNN. 

Vereštšuki sõnul lepiti teisipäeval Istanbulis kokku evakuatsioonikoridoride loomises mõnedes lahingutes kõige enam mõjutatud piirkondades. Nende seas on Harkiv, Kiiev, Herson, Tšernihiv, Sumõ, Mõkolajivi ja Lugansk. 

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud umbes 17300;

- tankid 605;

- jalaväe lahingumasinad 1723;

- lennukid 131;

- kopterid 131;

- autod ja muud sõidukid 1184;

- kütuseveokid 75;

- laevad / paadid 7

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Kiievi abilinnapea: Teisipäeva öösel oli kuulda Kiievi lähedal pommitamist

Kiievi abilinnapea ütles Ukraina televisioonis, et öösel oli kuulda plahvatusi väljaspool Kiievit. Ukraina pealinna Venemaa sõjavägi ei pommitanud. 

"Öö möödus suhteliselt rahulikult. Sireenide ja linna ümber toimunud tulistamiste saatel, linna ei pommitatud," ütles abilinnapea. 

Zelenski nõunik: Ukraina vajab uut julgeolekusüsteemi

Ukraina peab president Volodõmõr Zelenski nõuniku sõnul üles ehitama uue rahvusvahelise julgeolekusüsteemi, mis peaks muutma igasuguse agressiooni riigi vastu võimatuks.

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles teisipäeval Facebooki postitatud videosõnumis, et USA, Suurbritannia, Hiina, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Türgi, Itaalia, Poola ja Iisraeliga on käimas vastav töö.

"Seetõttu hoian iga päev ühendust meie rahvusvaheliste partneritega, et muuta uus mitmepoolne julgeolekuleping reaalsuseks," ütles ta, kuid ei täpsustanud, milline selline süsteem välja näeb.

USA ülehindas Venemaa sõjaväe võimekust

USA kõrgeim kindral Euroopas ütles teisipäeval, et USA luureandmete kogumises võis tekkida lünk, mis pani USA-d üle hindama Venemaa võimekust ja alahindama Ukraina kaitsevõimet enne, kui Venemaa Ukrainat ründas.

Kui Venemaa alustas eelmisel kuul sissetungi Ukrainasse, hindas USA luure, et Kiiev langeb mõne päeva jooksul. Kuid Vene sõjavägi on pealinna ümbruses takerdunud, seda kimbutavad jätkusuutlikkuse ja logistikaprobleemid ning Ukraina võitlejate ootamatu karm vastupanu.

USA senati relvajõudude komitee teisipäeval toimunud kuulamisel tunnistusi andes küsis USA Euroopa väejuhatuse ülem kindral Tod Wolters Mississippi vabariiklasest senaator Roger Wickerilt, kas luureandmetes on puudujääk.

"Võib olla," vastas Wolters.

Sõja algul pakkus USA Volodõmõr Zelenskile abi riigist põgenemisel, kartuses, et ta tapetakse. Zelenski keeldus, küsides selle asemel relvi, et aidata Ukrainal end Venemaa eest kaitsta.

Zelenski: väljakutsete ulatus ei ole vähenenud hoolimata Venemaa väidetest vähendada sõjalisi tegevusi

"Venemaa väited sõjalise tegevuse vähendamise kohta Ukraina teatud osades ei summuta Vene pommide plahvatusi", ütles Zelenski teisipäeva õhtul sotsiaalmeediasse postitatud pöördumises.

"Olen kindel, et nägite uudist, et Venemaa sõjaväelased otsustasid väidetavalt vähendada oma rünnakuid Kiievi ja Tšernihivi piirkonnas," ütles ta.

"Väljakutsete ulatus ei ole vähenenud. Vene armeel on endiselt suur võime meie riigi vastu suunatud rünnakute tegemiseks. Neil on palju varustust ja inimesi, keda nad võiksid saata sõjatulle," lisas Zelenski.

"Vaenlane on endiselt meie territooriumil. Nad jätkavad meie linnade tulistamist. Mariupol piiratakse ümber. Raketi- ja õhurünnakud ei lakka."

Zelenski ütles, et ukrainlased ei saa usaldada sõnu, mis tulevad selle riigi esindajatelt, mis "jahib endiselt meie hävitamist".

Zelenski ütles teisipäeva õhtul ka, et Ukraina kavatseb läbirääkimisi jätkata.

"Me peame saavutama oma riigi jaoks tõelise julgeoleku," ütles ta.

Ukraina president kutsus rahvusvahelist üldsust läbirääkimiste jätkudes säilitama Venemaale kehtestatud sanktsioone.

"Mõni riik ei pruugi oodata, et teatud läbirääkimised mõjutavad Venemaa Föderatsiooni vastaste sanktsioonide tühistamist. Sanktsioonide küsimust ei saa isegi tõstatada enne, kui sõda on lõppenud, kuni me saame tagasi selle, mis meile kuulub, ja kuni me taastame õigluse," ütles Zelenski. Ta kutsus üles iga nädal sanktsioone karmistama ja karmistama.

"Ja need peavad olema kvaliteetsed. Mitte ainult meedias ilmunud pealkirjade pärast, et sanktsioonid on kehtestatud, vaid tegeliku rahu pärast," lisas ta.

USA president Joe Biden ütles Moskva avalduse kohta: "Ma ei loe sellest midagi enne, kui näen, millised on nende tegevused."

Carl Bildt: Sõda otsustatakse lahinguväljal

Rootsi endine välisminister Carl Bildt ei ole veendunud, et Venemaa vähendab sõjalist aktiivsust Kiievi lähistel. Võimalik, et Vene väed keskenduvad tulevikus rohkem sõjalistele operatsioonidele muudes valdkondades, rääkis Bildt SVT saates Aktuellt.

Ta ütles, et on veendunud, et sõda otsustatakse lahinguväljal, mitte läbirääkimiste ruumis.

Samas on diplomaatiline dialoog Bildti sõnul pikas perspektiivis oluline. "Oluline on kogu aeg hoida kontaktikanalit, sest varem või hiljem toimub ühel või teisel moel muutus," ütleb ta.

Bildt ütles, et Kreml suudab sõja jätkamiseks mobiliseerida Venemaa ühiskonnas lisaressursse, kuid sellel on kõrge sotsiaalne ja poliitiline hind ja märkimisväärne risk veelgi suuremaks ebaõnnestumiseks.

Bildti sõnul peab Lääs Venemaa peatamiseks kasutama veelgi rohkem ressursse.

"Meie julgeolekupoliitiline huvi on, et Putin seda sõda ei võidaks," ütles Bildt.