ERR Ukrainas: Vene väed pole Donbassi kontrolljoonest palju edasi liikunud

Foto: ERR

Ukrainas Kostjantõnivkas viibiva ERR-i korrespondendi Anton Aleksejevi sõnul pole Vene väed Donbassi kontrolljoonest suutnud palju edasi liikuda, kuid samas on Ukraina vägedel keeruline vallutatud alasid tagasi võtta.

Ida-Ukrainas on keeruline näha, kas Venemaa on oma väed just sinnapoole rohkem suunanud. "See sõltub konkreetsest asulast, näiteks seal, kus me eile olime, on ukrainlaste positsioonid väga tugevad ja venelastel oleks ilmselgelt väga raske neist läbi murda," rääkis Aleksejev.

"Kõik sõltub sellest, mis linnaga tegemist on. Muidugi [Venemaa kaitseminister] Sergei Šoigu ütles, et Donbass, Donetski ja Luhanski oblastid on praegu venelaste eesmärk ja ma arvan, et nii see ongi," rääkis ta.

Aleksejevi sõnul on Vene väed Donbassis kontrolljoonest vähe edasi liikunud. "Seal, kus meie eile Luhanski oblastis olime, pole kontrolljoon peaaegu muutunud. Selle pärast olid sõdurid nii uhked, et vaenlane pole suutnud nende kaitseliinist läbi murda. Aga alati jääb sissepiiramise oht. Kui vaatame kaarti, on selgelt näha, et venelased teevad kõik, et Ukraina grupeeringud Donbassis sisse piirata. Praegu see pole neil õnnestunud, vaatame, kuidas see neil edasi läheb," rääkis ta.

Inimesed on Ukrainas Aleksejevi sõnul väga motiveeritud ja vägedega Ukrainal probleemi ei ole. "Probleem on selles, et inimesed vajavad väljaõpet. Ei saa võtta kedagi tsiviilelust, anda talle Kalašnikov kätte ja saata rindele. On territoriaalkaitse, rahvuskaart, armee. Küsimus on selles, palju Ukraina saab relvaabi läänest. Andmeid sellest on keelatud avalikustada, ka filmimine on keelatud. Me ei tea, me loodame, et kõik, millest räägib lääs ja mille kättesaamist kinnitab Ukraina valitsus, jõuab rindele," ütles ta.

Ukrainlastel on keeruline Donbassis Vene vägede hõivatud alasid tagasi võtta, kuna Vene väed on end seal kaheksa aasta jooksul tugevalt sisse seadnud. "Kui langeb näiteks Mariupol või Izjum – tahaks, et see ei tuleks – siis venelased hakkavadki sisse piirama kogu Donbassi piirkonda. Ka Zaporižžja oblast ja Hersoni oblast, mis tõmbavad ka Ukraina jõud juurde ehk ukrainlased ei saa keskenduda kogu oma jõudu Donbassile. Nad peavad kaitsma ka Kiievit, Sumõd, Harkivit," rääkis Aleksejev.

Sõjategevuse filmimine muutub Aleksejevi sõnul aina raskemaks. "Kolm päeva tagasi hakkas kehtima seadus, mis põhimõtteliselt keelab kõik filmimise, kõik võtted. See, et eile meil õnnestus käia kaevikutes ja seal midagi filmida, on tänu sellele, et pressiohvitser oli meiega ja nüüd see on tema vastutus, mitte meie oma," kirjeldas ta.

"On väga raske liikuda, siin ei ole bensiini, siin on palju kontrollpunkte, kus kontrollitakse dokumente, on komandanditund. Meil on väga vähe aega ööpäevas, kus saame kuskile minna, midagi filmida ja jõuda tagasi, et monteerida. Logistilised probleemid on siin peamised, hetkel suuremadki kui sõjalised probleemid," kirjeldas Aleksejev ajakirjanike tööd Ukrainas.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: