Siff tõi kirjas kaitseminister Kalle Laanetile välja, et kütusevarude säilitamiskohad on Eestis avalik teave ja kõik kütusevarud on hoiustatud maapealsetes mahutites.

Venemaa rünnakutest Ukrainale on näha, et maapealsed kütusemahutid hävitatakse rünnakus esimesena ja reaalsuses ei pruugi olla kriisiolukorras ligipääs kütusevarudele võimalik. Ühtlasi pole sõjalise konflikti korral võimalik välismaal ladustatud kütust Eestisse tarnida.

Siff märkis, et kui riik otsib hankega kütuse hoiustamiseks võimalikku kohta, tuleks arvestada ka kaitsega õhurünnakute korral. Selleks pakkus ta välja Milstrandi Viimsi poolsaarel asuva maa-aluse mahutite kompleksi, mis suudab taluda nii maavärinaid kui ka kuni 80 kilotonnise tuumapommi otsetabamust, mahutades kokku 50 000 kuupmeetrit kütust.

Mistrandi maa-alune kompleks rajati Nõukogude Liidu poolt 1970. aastatel külma sõja stsenaariumite tarbeks, kui kohapealsed kütusevarud oleks tuumalöökides hävinud.

Siff toob kirjas ministrile välja, et ka maapealse infrastruktuuri hävitamisel 47 meetri sügavusel mahutites hoiustatud kütus säilib ja mõne tunni jooksul on võimalik taasalustada selle väljapumpamist.

Ühtlasi märgib Siff, et Milstrandi mahutid on möödunud aasta novembrist reserveeritud rahvusvahelisele Venemaaga sidemeid omavale firmale ja neile makstakse praegu mahutite tühjana hoidmise eest.

"Mainitud reserveerimisleping kehtib kuni käesoleva aasta lõpuni võimalusega kliendi poolt seda pikendada. Kui näiteks maa all oleksid hoiustatud mis iganes kliendi naftaproduktid, oleks sõja olukorras võimalus võtta need kasutusse Eesti riigi huvides," kirjutas Siff, lisades, et Eesti riigi huvi korral oleks nad valmis lepingu koheselt lõpetama ja riiklikke kütusevarusid hoiustama.

Samas toob ta ka välja, et maa-aluste mahutite opereerimine on kütuse maapealsetes mahutites hoidmisest oluliselt kallim, kuna peab arvestama suure üldkuluga maa-aluste seadmete töös hoidmisel.