Kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) ütles, et praegu käib töö selle nimel, et Eestis oleks alaliselt NATO diviis.

"Me peame olema valmis kaitsma igat ruutmeetrit Eestist. Meil peab olema rohkem sõjalisi võimeid ja liitlasi ja nende võimekusi. Üritame selgitada NATO liitlastele, kuidas kaitsta Eestit. Meil peab olema relvastus, võimed ja juhtimisstruktuur, vähemalt diviisi suurune," lausus Laanet.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles, et Venemaa peab juba praegu ümber tegema oma sõjalised plaanid, kui sooviks Baltimaid rünnata.

"Venemaa ei vaata Eestit, ta vaatab Baltikumi, Poolat. Kui sa asetad kaardile Vene relvajõud ja kuidas NATO on riikides, siis suurel pildil mõistame, et see töötab väga hästi ja see annab kindluse, et Venemaa ei kipu niisama tulema. Ukraina sõda on tõestanud, et see üksus või võime, mida Venemaa on planeerinud Baltikumi jaoks, sellega ei jõua ta mitte kuskile," märkis Läänemets.

Tõnis Lukase (Isamaa) sõnul on peaminister Kaja Kallase poolt välja käidud idee NATO diviisist Eestis täiesti realistlik mõte.

"Meil on kaks taktikalist pataljoni siin, üks veel juurde, Lätis-Leedus sama palju. Ongi brigaad-brigaad-brigaad, ongi diviis. Kui taanlaste juhtimisel põhjadiviis ka tõsiselt käima panna, on see võimalik. Kindlasti on vaja siia ka USA vägesid koha peale, see on kindel. Aga kõige olulisem, nagu me Ukraina pealt näeme – esimene asi on kaitsetahe," rääkis Lukas.

Kaitsetahte olulisust märkis ka siseminister Kristjan Jaani (Keskerakond).

"Liitlased saavad (küll) palju teha. Aga tegelikult asi hakkab pihta sealt, kuidas siseriiklikult on siseturvalisus üles ehitatud, kuidas inimestel on kaitsetahe. Kui me ei taha, et asi jõuaks konventsionaalse sõjani, siis oluline on, kuidas me panustame siseturvalisusele. Kui sellega on hästi, siis me ideaalis ei peagi heidutuseni jõudma," lausus Jaani.

Endine siseminister Mart Helme (EKRE) nõustus Jaaniga ja tõi välja, et enamus vastasseise riikide vahel areneb välja sisekonfliktist

"Me näeme, et enamik konflikte algab sisekonfliktist ja see kasvatatakse välisagressiooniks. Kindlasti oleks see Venemaa taktika ka siin, et provotseerida mingid konfliktid ja seejärel kasutada seda ettekäändena sekkumiseks," lausus Helme.