Keskus toob välja, et sotsiaalmaksu vähenemisega seotud kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest. Kui Euroopa Liidus moodustavad keskmiselt varamaksud ligikaudu viis protsenti, siis Eestis vaid ühe protsendi. 

"Vananev rahvastik ja sellega kaasnev kulude kasv tervishoiule, pensionile ja pikaajalisele hooldusele suurendavad 2035. aastaks sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. See ei sisalda veel Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalvaldkonna kulutusi," ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Danilovi sõnul soodustab sotsiaalmaksu maksubaasi kahanemist ka digiplatvormide tegevus tööturul, mis kasvatab täies mahus või lisatuluna ettevõtlusvormis töötavate inimeste hulka. "Seetõttu on järjest küsitavam siduda sotsiaalkaitse rahastamise kasvavat eelarvevajadust üksnes traditsioonilisest töösuhtest saadava maksutuluga," ütles ta.

"Mitmed riigid on liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. Näiteks viidi Poolas sisse solidaarsuslõiv, millega kogutakse üks miljonit zlotti ehk 223 000 eurot ületavalt aastatulult neljaprotsendilist maksu, mis rakendub ka kapitalitulule," rääkis Danilov.

"Kui Eesti oleks rakendanud liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam," ütles Danilov.

Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse varalt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutelt.

Arvutused tuginevad Arenguseire Keskuse uuringutele tervishoiu, pensionisüsteemi ja pikaajalise hoolduse kohta.