Kaitseväelased harjutasid sõdurite elu päästmist
Kaitseväe meditsiiniüksus korraldas Tartus õppuse, milles meedikud said harjutada sõjas tavaliste vigastuste ravimist.
Kaitseväele soetatakse küll juurde tehnikat ja laskemoona, kuid kõik see on ilma sõduriteta kasutu. Et sõdureid sõjas hoida on kaitseväele oluline meditsiin, selgitas Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülem-arst Ahti Varblane.
"Just seepärast, et meil ei ole suur riik ja meil on iga inimene arvel, oleme planeerinud, et iga vigastada saanud saaks maksimaalselt võimaliku hea ja kaasaaegse ravi. See on ilmselgelt üks meie tegevuse aluspõhimõtteid," rääkis Varblane.
Seda põhimõtet harjutasid kaitseväelased Tartus möödunud nädalal. Läbi harjutati viga saanud sõduri aitamine lahinguväljalt välihaiglasse.
"Meil on ettevalmistatud grimeeritud kannatanud. Nemad on põllu peal vigastatud. Tulevad evakuatsiooniautod. Parameedikud annavad lahingkannatanule põllu peal abi. Tõstavad ta masinasse, evakueerivad ta pataljoni taseme välihaiglasse. Seal võtab ta vastu traumameeskond. Seal on õde, arst ja hulk parameedikuid ning pärast esmast arstliku abi evakueeritakse ta edasi brigaadi välihaiglasse. See on juba kirurgia ja intentsiivravi võimekusega haigla," selgitas toimunut õppuse üldjuht Valter Voomets.
Õppusel olid kohal ka liitlased Taanist ja Suurbritanniast.
"Võib väga vabalt ka juhtuda, et mõni evakuatsiooniauto viib meie kannatunuid taanlaste juurde või taanlaste kannatanud võivad meie juurde jõuda," märkis Voomets.
Lahinguväljal kõige sagedamini tekkivad vigastused on sellised, mille puhul saab kiire sekkumisega sõduri elu päästa, ütles Voomets.
"Lahinguväljal tapavad põhiliselt kolm asja. Suured verejooksud jäsemetest, kinni vajanud hingamisteed, pingeline õhkrind. Need on kõik asjad, mida on võimalik ümber pöörata või siis näiteks verejooks on võimalik žgutiga sulgeda," ütles Varblane.
Varblane tõdes, et raskete traumade ravimist peab eraldi harjutama: "Õnneks on Eesti rahumeelne riik. Selliseid raskeid traumasid ei juhtu meil ülemäära palju. Kui me tahame tagada nende käsitlemise oskuse, siis see ei teki läbi igapäevase töö."
Toimetaja: Mait Ots