Nii peaminister Kaja Kallas kui ka riigikogu esimees Jüri Ratas ütlesid, et lisaeelarves kajastub sõjalise ja elanikkonna kaitse tugevdamine,  sõja tagajärgedega seotud kulud ehk kõik, mis seotud sõjapõgenikega, ning energiajulgeolek. Aga ka see, et inimesed saaksid ajal, kui hinnad tõusevad, paremini hakkama.

"Täna on üks grupp inimesi, kes toimetulekutoetust saavad, seda toimetulekutoetust on mõistlik tõsta. Teine on see, et me peame tegema vajalikud investeeringud, et uue talve eel meil oleks piisavalt gaasivaru," lausus Ratas.

Keskerakond on pakkunud ühe lahendusena aktsiiside alandamist. Kokkulepet veel pole.

"Aktsiisid on olnud tõesti Keskerakonna soov, et neid langetada. Kas seda on võimalik koalitsioonis teha – need arutelud on hetkel veel käimas," ütles Ratas.  

"See on tõesti teema, mis vajab arutamist. Selge see, et rasked ajad seisavad veel ees. Praegu me peame fokusseerima sellele, et meil oleks gaas ja kütus olemas ja kust me seda saame. Need on pingutused, mis me peame esmajärjekorras tegema;" ütles Kaja Kallas.

Lisaeelarve täpset mahtu koalitsiooniparteide juhid praegu veel ei ütle.

"Ma arvan, et lisaeelarve maht tuleb kindlasti seal 600-pluss miljonit," ütles Ratas.

Reformierakonna esimees, peaminister

"Ma täpset numbrit hetkel ei ütle sellepärast, et see sõltub väga palju sellest, kui suur osakaal on LNG-terminalil ja gaasi täiendaval varumisel," lausus Kallas.

Koalitsioon koguneb lisaeelarvet arutama taas kolmapäeva õhtul. Kallase sõnul ei pruugi valitsus neljapäeval lisaeelarvet veel heaks kiita.

"Kui kõik poliitilised kokkulepped on tehtud, tuleb veel teha palju arvutusi, et kõik oleks korrektne riigikokku saatmiseks. Lõplikuks kinnitamiseks läheb veel nädalaid," lausus Kallas.