Kunnas rääkis "Ringvaates", et sõltumatute allikate kinnitusel on Vene väed lahkunud Ukraina põhjaosast Žõtomõri, Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ oblastist.

"Kui sõjategevus 24. veebruaril algas, hõlmas see kümmet Ukraina oblastit, siis neist neljast on Vene väed lahkunud," ütles ta ja lisas, et Ukraina ei saa siiski neist oblastitest kõiki oma jõude välja viia, kuna oht püsib.

Kunnase hinnangul läheb Ukraina piirivalve ilmselt oma positsioonidele tagasi ning territoriaalkaitseüksused võtavad oma positsioonid sisse. Osa regulaararmee üksusi saab Ukraina viia riigi idaossa, millele Venemaa nüüd enda sõnul keskendub.

Kunnas rääkis, et Ukraina võib riigi lõunaosas kavandada vastupealetungi.

"Oletan, et Ukraina pool võib teha vastupealetungi Hersoni suunal. Ukraina püüaks hõivata kõik alad, mis jääks Dnepri jõest läände. Kindlasti Ukraina pool prooviks Mõkolajivi oblasti vähesed piirkonnad, mis on veel Vene vägede käes, ja siis osa Hersoni oblastist koos Hersoni linnaga vabastada. See võiks olla Ukraina poole vastusamm Vene pealetungile," selgitas ta.

Mariupol püsib Kunnase sõnul ning tema hinnangul linn vähemalt lähinädalatel ei lange. Pikas perspektiivis võib see juhtuda, kui Ukraina vägedel ei õnnestu enam linnas võitlevaid üksusi varustada.

"Kindlasti need üksused, kes seal on, võitlevad oma võitlusvõime lõpuni," sõnas ta.

Sõda Venemaa ei võida ning pole seda saanud teha algusest peale, ütles Kunnas. Tema sõnul on Ukraina lihtsalt liiga suur tükk ning kaitselahingus on Ukrainal Venemaaga algusest peale olnud võrdsed šansid.