Sõja 46. päev: Vene vägede taganemisel paljastuvad nende kuriteod

{{1649562720000 | amCalendar}}
Kiievi lähistel asuva Buzova küla elanikud uurimas hävitatud Vene tehnikat.
Kiievi lähistel asuva Buzova küla elanikud uurimas hävitatud Vene tehnikat. Autor/allikas: SCANPIX/Sergei SUPINSKY/AFP

Vene vägede lahkumine Ukraina põhjaosast on esile toonud selle, kuidas nad on rünnanud tsiviilisikuid, teatas Briti kaitseministeerium ööl vastu pühapäeva avaldatud ülevaates.

Oluline 10. aprillil kell 22.55:

- Vene üksuste lahkumisega paljastuvad nende rünnakud tsiviilisikutele, teatas Briti kaitseministeerium;

- Kiievi lähistel Buzova külast leiti ühishaud kümnete surnukehadega, teatas kohalik ametnik pühapäeval; 

- Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill kutsus kõiki venemaalasi toetama oma riigi juhtkonda;

- Venemaa jätkab täiemahulist relvastatud agressiooni ning üritab läbi murda Ukraina üksuste kaitsest Izjumi linna piirkonnas ja saada täielik kontroll Mariupoli linna üle, ütles Ukraina vägede peastaap oma hommikuses ülevaates. Okupatsiooniväed on toonud vallutatud aladele haiglaid ja remonditöökodasid;

- NATO peasekretär Jens Stoltenberg tõrjus nende riikide muret, kes kardavad Ukrainale saata ründerelvi. Igasugune Ukrainale antud relvastus teenib Ukraina kaitsmise eesmärki, rõhutas Stoltenberg;

- Tšornobõli tuumajaama vallutanud Vene üksuste kaevatud kaevikute piirkonnas on ebanormaalselt kõrge radiatsioonitase ning sõjaväelasi, kes seal mullatöid tegid, ohustab ilmselt tõsine kiiritustõbi, ütles Ukraina energiaettevõtte juht; 

- Läbirääkimised julgeolekugarantiide üle Ukraina ja Vene presidendi vahel saaks toimuda alles pärast seda, kui lahingutes on selgunud Donbassi saatus, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak;

- Ülemaailmse toetuskampaaniaga on Ukraina sõjapõgenike toetuseks kogutud üle 10 miljardi euro, teatas Euroopa Komisjon laupäeva õhtul;

- Ühendkuningriigi tegutsemine Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja Ukraina abistamisel on teistele riikidele eeskujuks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval pärast kohtumist Kiievit külastanud Briti peaministri Boris Johnsoniga;

- Ukraina kaitsejõudude peastaabi igapäevaselt avaldatava Venemaa seniste kaotuste hinnangus läheneb rivist välja löödud Vene relvajõudude isikkoosseisu suurus juba 20 000-le; 

- Itaalia endine peaminister ja oma võimu ajal Vene presidendi Vladimir Putiniga sõbrustanud Silvio Berlusconi ütles, et ta on Putini käitumise pärast kurb ja sügavalt pettunud;

- Vene väed hävitasid Dnipro lennujaama.

Kramatorski raudteejaamas hukkunute arv on tõusnud 57 inimeseni, teatas Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.

Kõrõlenko sõnul sai rünnakus haavata veel 109 inimest. "Lihtsate vigastustega inimesed on lastud koju, tõsiste vigastustega inimesed viiakse turvalistesse piirkondadesse, kus neile pakutakse vajalikku abi," ütles ta.

Rünnak tabas raudteejaama, kus tuhanded ukrainlased - peamiselt naised ja lapsed - ootasid rongi, et evakueeruda turvalisemasse kohta.

Lahingutegevus on kõige suurem Izjumis

Harkivi oblasti sõjaväeüksuse juhi sõnul käivad kõige tulisemad lahingud Izjumis. "Izjum püsib tulipunktina, kus Ukraina relvajõud teevad lahingus edusamme," ütles ta.

Ukraina väed hävitasid tema sõnul ka Izjumi suunas teel olnud Vene varustuse konvoi.

Ukraina sõjaluure teatel värbab Venemaa Donbassis võitlema mehi, kes on seni olnud väeteenistusest vabastatud.

Venemaa plaanib Ukraina andmetel mobiliseerida ligikaudu 1700 Altševski terasetööstuse töötajat ja elektriliinide hooldajat.

Ukraina vahetas välja Tšornobõlis kolm nädalat töötanud vahetuse

Ukraina vahetas esimest korda kolme nädala jooksul välja Tšornobõli tuumajaama töötajad, teatas riik rahvusvahelisele aatomienergia agentuurile (IAEA).

Vene väed okupeerisid tuumajaama ala üle kuu aja ning lahkusid aprilli algul Valgevenesse.

Tuumajaama okupeerinud väed hävitasid mitmed analüütilised instrumendid, mis jälgisid piirkonnas radiatsiooni.

"Kuigi on väga positiivne, et Ukraina võimud on järk-järgult Tšornobõli jaama üle kontrolli taastamas, siis on palju veel teha, et see taas normaalsesse töökorda saada," ütles IAEA juht Rafael Mariano Grossi.

Kiievi ümbrusest on leitud 1222 surnukeha

Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova sõnul on Kiievi ümbrusest leitud ligikaudu 1222 surnukeha.

Ukraina võimud uurivad 5600 teadaolevat sõjakuritegude juhtumit, mille Vene väed on toime pannud alates sissetungi algusest. Kindlaks on tehtud ligikaudu 500 inimest, keda kahtlustatakse sõjakuritegude toime panemises, nende hulgas ka kõrged Vene sõjaväelased ja riigiametnikud.

"Me näeme kõikides Ukraina piirkondades sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid," ütles ta Sky Newsile.

Venediktova sõnul on ka tõendeid Venemaa seotusest raketirünnakuga Kramatorski raudteejaamale. Venemaa on väitnud, et pole vastutav rünnaku eest, milles hukkus reedel üle 50 inimese.

Ukrainast on põgenenud üle 4,5 miljoni inimese

ÜRO pagulasameti (UNHCR) teatel on Ukrainast sõja eest põgenenud üle 4,5 miljoni inimese.

Pühapäeval teatas UNHCR, et alates sõja algusest 24. veebruaril on riigist põgenenud 4 503 954 inimest ehk 62 291 inimest rohkem kui päev varem.

Nii suurt inimeste liikumist ei ole Euroopas nähtud alates teisest maailmasõjast.

90 protsenti riigist lahkunutest on naised ja lapsed. Meestel vanuses 18-60 on enamasti keelatud riigist lahkuda.

Kõige suurem hulk põgenikke on jõudnud Poola, kahe riigi piiri on ületanud ligi 2,6 miljonit põgenikku.

Kuleba: otsus Ukrainat mitte NATO-sse võtta oli Saksamaa ja Prantsusmaa viga

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles intervjuus NBC-le, et Saksamaa ja Prantsusmaa 2008. aasta otsus Ukrainat mitte NATO-sse võtta oli strateegiline viga.

"Kui me oleksime NATO liikmed, siis seda sõda ei oleks," ütles Kuleba.

"Strateegiline viga tehti aastal 2008, kui Saksamaa ja Prantsusmaa lükkasid tagasi USA ja teiste liitlaste püüdlused Ukraina NATO-sse tuua, see on viga mille eest me praegu maksame," ütles Kuleba.

"Saksamaa ega Prantsusmaa ei maksa selle vea eest, Ukraina maksab," lisas ta.

Ukraina päästeteenistuse töötajad püüavad äsja vabastatud Borodjanka asulas varemete vahelt inimesi leida. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Vene õhurünnakus hävis Dnipro lennujaam

Dnipropetrovski oblasti sõjaväelise üksuse juhi Valentõn Reznitšenko sõnul hävitasid Vene väed õhurünnakus Dnipro lennujaama, vahendas CNN.

Reznitšenko ei avaldanud rünnaku kohta täpsemat infot.

"Veel üks rünnak Dnipro lennujaamale," ütles ta. "Sellest ei ole enam midagi järel. Lennujaam ja selle lähedal asuv infrastruktuur on hävitatud. Aga raketid jätkavad lendamist."

Reznitšenko sõnul said rünnakus haavata viis inimest.

Vene vägede rünnakus 15. märtsil hävis lennujaama lennurada ning kahjustada sai ka terminali hoone.

Ukraina parlamendiliikme Lesia Vasõlenko sõnul hävis viimases rünnakus kogu lennujaama infrastruktuur ja lennujaam renoveeriti täielikult alles eelmisel aastal.

Vene üksused on kasutanud pantvange inimkilpidena

Vene relvajõudude lahkumise järel on vabastatud piirkondadest avastatud massihaudu ning üles seatud lõhkekehasid ja miine, millega soovitakse takistada Ukraina üksuste edasiliikumist.

Samuti on Vene väed tulistanud sihilikult tsiviilinfrastruktuuri, millega seatakse ohtu rahulike elanike elud. Ühe taolise näitena tõi Briti kaitseministeerium välja Luhanski oblastis lämmastikhappe mahutite tulistamise. Lisaks on Vene üksused kasutanud pantvangistatud ukrainlasi inimkilpidena, lisas Briti kaitseministeerium.

Kiievi lähistel leiti ühishaud kümnete surnukehadega

Kiievi lähistel Buzova külast leiti ühishaud kümnete surnukehadega, teatas kohalik ametnik pühapäeval.

Taganevatest Vene vägedest vabastatud Buzova bensiinijaama juurest kraavist leitud surnukehade täpne arv ei ole veel teada, rääkis Dmõtrivka rajooni juht Tarass Didõhh Ukraina televisioonile.

 Vene vägedest vabastatud aladel leitud hukatud tsiviilelanikud on suurendanud lääneriikide pahameelt Venemaa suhtes, seda eriti pärast Butša linnas eelmisel nädalal avalikuks saanud tapatalguid.

Patriarh Kirill kutsus venelasi Venemaa juhtkonda toetama

Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill kutsus kõiki venemaalasi toetama oma riigi juhtkonda.  

"Aidaku meid jumal sel meie isamaa jaoks keerulisel ajal koonduda, sealhulgas ka võimu ümber ning võimudel täita oma vastutust rahva ees," ütles Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill pühapäeval peetud jumalateenistusel. 

Kui võimud teenivad rahvast kogu hingest, siis järgneb sellele ka rahva tõeline solidaarsus ning suutlikkus tõrjuda nii välis- kui sisevaenlasi, rääkis patriarh. See aitab ka oma elu korraldada nii, et selles oleks "võimalikult palju headust, tõde ja armastust," jätkas ta.  

Patriarh Kirill on ka varem teinud avaldusi Ukrainas sõda pidava Venemaa juhtkonna toetuseks.  

Kirilli heakskiit Venemaa agressioonile, milles on hukkunud tuhandeid ukrainlasi ja ka Vene sõdureid, on siiski pälvinud ka kriitikat nii Vene õigeusukiriku sees kui ka selle välismaa harudes.

Stoltenberg: igasugune Ukrainale antud relvastus on kaitseotstarbeline

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tõrjus nende riikide muret, kes kardavad Ukrainale saata ründerelvi, viidates, et see võib vallandada Venemaa kättemaksu kuna justkui toetakse Venemaa ründamist.

"Ukraina kaitseb ennast sissetungi eest. Seega kõik, mis Ukraina teeb, teeb ta enda kaitsmiseks," rääkis Stoltenberg usutluses Briti väljaandele The Telegraph.

"Nad kaitsevad oma riiki ja oma rahvast erinevate relvadega – vanade nõukogudeaegsete relvadega, Ühendkuningriigi antud moodsate relvadega, aga samuti kergemate ja raskemate relvasüsteemidega, mida [NATO] liitlased neile annavad. Seega kõik, mis Ukraina teeb erinevate relvadega on kaitsetegevus, see on enda kaitsmine julmuste eest, sissetungi vastu, brutaalse sõjajõu vastu, mis on tunginud nende maale," rääkis Stoltenberg.

Ta kutsus alliansi liikmesriike saatma Ukrainale veelgi rohkem relvastust, et see suudaks Venemaa agressiooni tagasi lüüa.

Ukraina: Venemaa toob kohale haiglaid ja remonditöökodasid

Venemaa jätkab täiemahulist relvastatud agressiooni ning üritab läbi murda Ukraina üksuste kaitsest Izjumi linna piirkonnas ja saada täielik kontroll Mariupoli linna üle, ütles Ukraina vägede peastaap oma hommikuses ülevaates. Okupatsiooniväed on toonud kohale haiglaid ja remonditöökodasid, lisas staap.

Slobožanski suunas jätkavad Vene üksused Harkivi osaliselt blokeerimist, tulistades linna reaktiivmürskudega ning suurtükkidest ja miinipildujatest. Okupandid viivad lisaüksusi Izjumi juurde, et tugevdada oma survet selles suunas.

Donetski ja Tauria ringkondadi tulistavad Vene väed peamiselt suurtükkidest ja miinipildujatest. Samuti jätkavad Vene väed rünnakuid Mariupolile, korraldavad õhurünnakuid, püüdes vallutada linna keskosa.

Samuti püüavad Vene väed parandada oma taktikalist positsiooni Mõkolajivi suunal.  

Ukraina peastaap märgib, et personali ja varustuse suurte kadude tõttu on Vene väed paigutanud Harkivi, Zaporižžja ja Hersoni oblastite territooriumile sõjaväehaiglaid ja sõjatehnika remondikeskusi.

Ajal, kui Vene relvajõududes kasvab haavatute arv, napib nende haiglates kvalifitseeritud meditsiinitöötajaid. Lisaks on vaenlasel probleeme ravimivarudega, mille täiendamine on peaaegu võimatu.

Kaua Vene üksuste haardes olnud Tšernihivi linna purustatud staadion. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Samuti on vaenlase varustuse taastamise remondikeskuste personal sunnitud suure koormuse ja varuosade nappuse tõttu ööpäevaringselt töötama. Ukraina luure on märganud Vene sõjatehnika ja raudteede remondimeeskondade saabumist Jaroslavli oblasti territooriumilt Ukrainasse Harkivi oblastisse.

Zaporižžžja oblasti Melitopoli rajooni asulates jätkavad Vene üksused tsiviilisikute kodude läbiotsimist. Nad kontrollivad dokumente, uurivad autode olemasolu ja toiduvarude kohta. Vene sõjaväelased kuulavad ukrainlasi üle, küsivad nende lähisugulaste töökohtade kohta ja nõuavad teavet politseinike ja sõjaväelaste kohta.

Nova Kahhovka linnas kasutavad okupandid kohalikke trükikodasid, et valmistada kampaaniamaterjale niinimetatud Hersoni rahvavabariigi loomise referendumiks.

Luhanski oblastis intensiivistavad Vene okupatsioonivõimud katseid elanikkonna sunniviisiliseks deporteerimiseks okupeeritud aladelt.

Donetski ja Luhanski oblastite territooriumil tõrjusid Ukraina sõdurid kaheksa vaenlase rünnakut, hävitasid neli tanki, kaheksa soomukit ja seitse muud vaenlase sõidukit. Lisaks tabati 13 Vene õhusihtmärki: kolm lennukit, üks helikopter, viis drooni ja neli tiibraketti.

Zelenski nõunik: Ukraina nõustub Venemaaga rääkima alles pärast lahingute võitmist

Läbirääkimised julgeolekugarantiide üle Ukraina ja Vene presidendi vahel saaks toimuda alles pärast seda, kui lahingutes on selgunud Donbassi saatus, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

"Öelda, et nad kohtuvad nädala või kahe pärast – ei, nii see ei käi. Ukraina on juba suurteks lahinguteks valmis. Ukraina peab need võitma, sealhulgas Donbassis. Ja pärast seda on Ukraina saanud märksa tugevama läbirääkimispositsiooni, mis võimaldab tal oma tingimusi dikteerida. Pärast seda võivad presidendid kohtuda. See võib võtta kaks nädalat, kolm nädalat," rääkis Podoljak laupäeva õhtul eetrisse antud telesaates.

Tema sõnul maksab Ukraina praegu väga kõrget hinda tulevaste julgeolekugarantiide eest.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

"Ma soovin, et igaüks Ukrainas mõistaks: jah see on raske, me kaotame inimesi ja taristut iga päev. Me maksame kõrget hinda. Aga Venemaa tuleb vabastada tema imperiaalsetest illusioonidest. Ukraina on praegu ainus riik maailmas, mis saab seda teha," rääkis president Volodõmõr Zelenski kabineti nõunik.

Tema sõnul pole tähtis, kui kaua see aega võtaks.  

"Me teeme kõik mis vaja, et saada kindlad, ma rõhutan, väga võimsad julgeolekugarantiid, et sulgeda oma piirid alatiseks riikide nagu Venemaa imperiaalsetele ambitsioonidele," ütles Podoljak.

"Ja Ukraina president läheb läbirääkimistele alles siis, kui meil on selleks absoluutselt selge positsioon," lisas ta.  

Ukraina presidendi nõuniku sõnul on tema riik praegu ainuke maailmas, mis on valmis maksma mis iganes hinda, et maailm saaks tagasi pöörduda vabaduse ideaalide juurde.

"Meil pole muud võimalust. Irpin, Butša, … kõik on viinud selleni, et me peame tegema lõpus sellisele režiimile nagu on Venemaal," rääkis Podoljak.

Tšornobõli okupeerinud Vene sõdureid ootab kiiritustõbi

Tšornobõli tuumajaama vallutanud Vene üksuste kaevatud kaevikute piirkonnas Punase metsa nimelises kohas on ebanormaalselt kõrge radiatsioonitase ning sõjaväelased, kes seal mullatöid tegid, on ilmselt tõsise kiiritushaiguse ohus, ütles Ukraina energiaettevõtte juht.

Suletud aatomielektrijaama lähistele rajatud kaevikute ja kindlustuste piirkonnas mõõdetud radiatsioonitase on 10-15 korda normaalsest kõrgem, teatas Energoatomi juht Petro Kotin sotsiaalmeedia vahendusel. Piirkonnas kaevetöid teinud inimesed võivad olla saanud 160 korda normist suurema kiirgusdoosi, lisas ta.

Tšornobõli tuumajaama lähedases Punases metsas Vene sõjaväelaste tehtud kavemistööde jäljed. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

"Nii, et kõik okupandid, kes paiknesid Punases metsas ligi 30 päeva ja kaevasid seal, võivad oodata erineva raskustasemega kiirgustõbe," märkis Kotin.

Eraldi avalduses teatas Energoatom, et Tšornobõli tuumajaama okupeerinud Vene üksused rüüstasid ja lõhkusid jaama kontorihoonet ja garaaže, tuumaohutuse instituudi laboreid, võtsid endaga kaasa mõõtevahendeid ja arvuteid.

Ukraina toetuskampaaniaga kogunes 10 miljardit eurot

Ülemaailmse toetuskampaaniaga on Ukraina sõjapõgenike toetuseks kogutud üle 10 miljardi euro, teatas Euroopa Komisjon laupäeva õhtul.

26. märtsil alanud korjandusse panustas Euroopa Komisjon ühe miljardi ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD) ühe miljardi euro mahus laenuga.

Komisjoni ja Kanada valitsuse käivitatud kampaania kulmineerub selle nädalavahetusega.

Zelenski: Ühendkuningriik on teistele eeskujuks

Ühendkuningriigi tegutsemine Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja Ukraina abistamisel on teistele riikidele eeskujuks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval pärast kohtumist Kiievit külastanud Briti peaministri Boris Johnsoniga.

"Me peame Venemaad veelgi rohkem survestama – seda Ukraina inimeste ja kaitsejõudude tõhusa abistmise kaudu ning sanktsioonide kehtestamisega," rääkis Zelenski. "Me näeme Londonil siin võtmerolli," lisas ta.

Ukraina liider kutsus kehtestama Vene energiaekspordile täiemahulist embargot ning suurendama Ukraina varustamist relvadega.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 19 300;

- tankid 722;

- jalaväe lahingumasinad 1911;

- lennukid 152;

- kopterid 137;

- suurtükisüsteemid – 342;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 108;

- õhutõrjesüsteemid – 55;

- autod ja muud sõidukid – umbes 1384;

- kütuseveokid – 76;

- operatiiv-taktikalised droonid - 112;

- laevad / paadid – 7;

- eritehnika – 25.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Berlusconi on Putinis pettunud

Itaalia endine peaminister ja oma võimu ajal Vene presidendi Vladimir Putiniga sõbrustanud Silvio Berlusconi ütles, et ta on Putini käitumise pärast kurb ja sügavalt pettunud.

"Ma tean teda juba rohkem kui 20 aastat ning ta tundus alati olevat demokraat ja rahu inimene," ütles 85-aastane Itaalia ekspeaminister oma partei kongressil Roomas.

Ajavahemikul 1994-2011 kolmel korral Itaalia valitsust juhtinud Berlusconi oli varem hoidunud Putinit avalikult kritiseerimast. Kui miljardärist poliitik juhtis veel Itaalia valitsust, kutsus ta Putinit Sardiiniasse oma villasse puhkust veetma.

"Olles silmitsi tsiviilelanike massilise tapmisega Butšas ja teistes kohtades, tõeliste sõjakuritegudega, ei saa Venemaa vastutusest eemale hiilida," ütles Berlusconi.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: BBC, CNN, Reuters, Interfax

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: