Kaks aastat ei ole Eestimaa kirikutes olnud võimalik koroonaviiruse leviku tõttu ühiselt kirikupühi pidada. Nüüd suurel nädalal piiranguid pole.

"Palmipuudepüha juhatab sisse kirikupühade kõige olulisema suure nädala, kus Jeesus Kristus tuleb rahukuningana Jeruusalemma ja rahvas tervitab teda kui kuningat vürsti – rahuvürsti," rääkis EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Suure nädala teemad puudutavad Ukraina sõja tõttu inimesi rohkem kui varem. 

"Rääkida rahust ja sellest, et inimlikul kurjusel on lõpp ja surmast on võimalik ka üle vaadata – seda küll ainult jumalikus läheduses. Kui inimesed oskavad mõista Jumala tegusid, siis oskavad nad hoida kinni ka elust ja näevad, et on elavat lootust ja lootust me olemegi kutsutud kinkima," ütles Tuhkru.

Tallinna Peeter-Pauli katedraalis on missad praegu eesti-, vene-, poola-, ladina ja inglise keeles ning ülestõusmispühade ajal ka prantsuse keeles, sest rahvast on palju.

Katoliku kiriku pressiesindaja Marge Paas ütles, et inimesed vajavad praegu kiriku tuge. Kirikusse astuvad vaikseks hetkeks nii sõjapõgenikud kui ka pealinlased.

"Võib-olla nemad ei soovi kogu liturgiat läbi teha, aga kirik on avatud, ja on avatud kogu püha nädala," ütles Paas.

Püha nädal ei tähenda kaoliiklaste jaoks vaid suurt reedet ja ülestõusmispüha, mis kalendris riigipühadena kirjas.

"On ka suur kolmapäev, kus on eriline liturgiline tähendus, kus kõik meie preestrid tulevad kokku Tallinnasse, et kinnitada oma ustavust meie piiskopile. Edasi on püha õhtusöömaaeg, mis on liturgia mõttes väga sügav. Seekord ka me pakume, et kui missa õhtul lõpeb, siis südaööni on kirik Tallinnas lahti. Kõik, kes soovivad, saavad tulla hetkeks siia kirikusse," ütles Paas.