"Välisilm": Ukraina peab diplomaatias ka teiste riikide arvamust kujundama
Ukraina diplomaatilised pingutused ei tähenda üksnes kõnelusi Venemaaga, vaid ka teiste riikide arvamuse kujundamist, ütles "Välisilmale" antud intervjuus Ukraina presidendi kantselei rahvusvaheliste suhete eest vastutav asejuht Ihor Žovkva.
Kuigi Lääne toetus on Ukrainale olnud tugev, on presidendi roll veenda neid, kes veel kõhklevad. Eesti parlamendisaadikute ees on president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval.
"Praegu on ta katnud peaaegu poole Euroopa Liidu riikidest, kuid ka teistele riikidele, täna esines ta Lõuna-Korea parlamendile. Seega nii sel nädalal kui ka järgmistel nädalatel tuleb meile veel väliskülalisi. Ma ei paljasta julgeolekukaalutlustel, kes tulevad, kuid uskuge, et Kiiev on elus ja pealinn igale külalisele, kes tahab meile toetust avaldada," ütles Žovkva.
Kui esmaspäeval kohtus Austria kantsler Vladimir Putiniga, siis siinmail tekitab hämmingut, et Prantsusmaa president nii tihti helistab Putinile.
Žovkva sõnul ei olnud See Ukraina palve. "Kuid nagu ütlesin, hindame iga riigijuhi püüdlust saada kontakti president Putiniga, et öelda talle, kui vastuvõetamatu on tema tegevus Ukrainas; kui vastuvõetamatud on tema barbaarsed sammud, mille tema sõdurid ellu viivad Ukraina linnades; kui vastuvõetamatu on võitlemine tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja lastega, selle asemel, et võidelda Ukraina relvajõududega," ütles ta.
"Tunnustame president Macroni tegevust. Me pole küll seda otse palunud teha, kuid ta on oma valiku teinud ja nii käitunud ning ta on jaganud president Zelenskiga kogu informatsiooni, mis ta on Putinilt saanud. Seega on Zelenski ja Macroni kontaktide arv sama kõrge," ütles Zovkva.
Kõnelused Venemaaga on jäänud soiku, sest Venemaa venitab ja ootab rindelt võitu, et saaks ultimaatumeid esitada. Kuni Istanbuli kohtumiseni ei kuulatud Ukraina seisukohti kuidagi, ütleb Žovkva.
"Nende taktika muutus, kui me hakkasime rindel edu saavutama. Viimasel voorul Istanbulis andsime neile mustandi julgeolekugarantiidest, mida tahame saavutada pärast sõja võitmist. Me ei taha üksnes rahulepet Venemaaga, vaid vajame ka rahvusvahelisi partnereid, kes oleksid meie julgeoleku tagajad, et agressioon ei saaks korduda mitte üksnes Ukraina, aga ka teiste Euroopa riikide vastu. Seepärast on vaja saada laua taha ka USA, UK, Prantsusmaa, Saksamaa liider, ehk ka Türgi oma, kuid ka Euroopa Liidu kui tervik, sest ka see on tähtis," sõnas Žovkva.
Ukraina on valmis diplomaatiliseks lahenduseks. Julgeolekugarantii ei tohi olla Budapesti memorandumi kordus, sest see ei töötanud.
"2014. aastal, kui Venemaa agressioon Ukraina vastu algas ja konsultatsioone nõudsime, siis keegi ei nõustunud meiega. Sama juhtus 2022. aastal. See ei tohiks olla memorandum, vaid juriidiliselt siduv dokument või lepe selle osaliste, mitte üksnes Ukraina ja Venemaa vahel. Lepe tuleks ratifitseerida iga riigi parlamendis. Selles peab olema täpne mehhanism, mis juhtub, kui Venemaa julgeb agressiooni Ukraina vastu alustada," rääkis Žovkva.
Sõjakahjude kompenseerimisele Ukraina juhtkond juba mõtleb ja loodab saada venemaa külmutatud varadega kahju taastada.
"Esitasime juba mitmele rahvusvahelisele kohtule nagu nt Rahvusvaheline Kohus (ICJ) taotluse, et saaks kõik vastutavad inimesed kohtu ette tuua, sealhulgas reparatsioonide maksmine. Seepärast räägime partneritega mitte üksnes Euroopas, vaid ka USA ja Suurbritanniaga, et mida tuleks teha. Ukraina tuleb taastada kohe pärast võitu ja selleks tuleb ka Venemaa varasid kasutada," ütles Žovkva.
Ukraina majandus saab praegu hakkama, sest välisreserve oli enne sõda peaaegu 29 miljardit dollarit, rahvusvahelised doonorid on andnud finantsabi või laenu enam kui kolme miljardi dollari eest.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Välisilm"