Ministeerium soovitas SKA hoole all olevad sõjapõgenikud toimetulekutoetusest ilma jätta

Ukraina sõjapõgenikud oma uues ajutises elukohas reisilaeval MS Isabelle.
Ukraina sõjapõgenikud oma uues ajutises elukohas reisilaeval MS Isabelle. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku need sõjapõgenikud, kes sotsiaalkindlustusameti pakutud pinnal elavad, toimetulekutoetusest ilma jätta, sest nad saavad ka süüa. Tallinn ja Tartu maksavad inimestele miinimumtoetuse välja, mõned omavalitsused on valivamad.

Sotsiaalkindlustusamet pakub praegu elamispinda enam kui 5000-le Ukraina sõja eest põgenenud inimesele. Üldjuhul elavad need inimesed erinevates ühiselamutes, hostelites või hotellides, viimasel ajal ka Tallinki laevas. Kolm korda päevas pakutakse inimestele sooja toitu.

Ajutise kaitse saanud kuid ilma sissetulekuta inimestel on õigus ka toimetulekutoetusele. Seda arvestatakse nii, et pärast eluasemekulude tasumist peab üksi elavale inimesele kätte jääma 150 eurot. Iga järgmise täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on 120 eurot ja lapse oma 180 eurot.

"Meie seisukoht oli tegelikult see, et nad ei tohiks seda (toetust - toim) saada. Sest neil on toitlustus tagatud ja esmavajadused vältimatu abi osas ka," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk.

Pukk märkis, et 150-eurosest toetusest peaks umbes 106 eurot kulumagi toidu ostmisele. "See tegelikult on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa riigi poolset toitlustust ja saavad 150 eurot," lisas Pukk.

Seaduses pole niisuguse olukorraga, kus inimene saab riigilt nii öömaja kui ka toidu, arvestatud. Sestap rõhutab sotsiaalministeerium, et toimetulekutoetuse maksmine pole keelatud, omavalitsus saab riigi käest raha igal juhul tagasi. Aga iga makse peab olema põhjendatud, selgitas Pukk.

Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul pealinn küll hindab iga inimese vajadust eraldi, kuid maksab inimestele minimaalse toimetulekutoetuse ikkagi välja. 

"Sest inimestel on ka lisavajadusi," rääkis Beškina. "Esiteks ravimid ja kõik esmavajalikud asjad ka. On selleks aluspesu, küünekäärid või naistesidemed. Tegelikult ei ole päris hea olukord, kui inimene peab neid otsima ja paluma. Ma arvan, et me peaksime seda väärikust inimestele tagama, et neil oleks väike summa, mille eest nad ostavad seda, mis just neile hädavajalik on."

Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles samuti, et 150 eurot peaks kätte jääma. Temagi sõnul hinnatakse iga inimese vajadusi eraldi.

"Palju asju võib tulla küll annetusena, aga üks osa inimväärikuse hoidmisest on ka see, et inimesed saaksid teatavad eluks vajalikud tarbed ka endale poest välja valida. Ja neid vajadusi me toimetulekutoetuse määramisel hindame," sõnas Lees. "Või kasvõi seda, et kuigi inimesel on toit tagatud, siis võib-olla oleks ikka tore ka mõni õun või banaan osta lastele."

Kaie Pukk kordas, et kui inimese vajadused seda eeldavad, siis talle toetuse maksmist ei keelata. Samas rõhutas Pukk, et toimetulekutoetus on mõeldud just esmatarbekaupade ja toidu jaoks.

Oma soovituse andis sotsiaalministeerium 22. märtsi omavalitsuste infopäeval. Pukk ütles, et pärast seda on omavalitsused käitunud erinevalt.

"Nad on otsustanud osadel puhkudel maksta ja osadel puhkudel mitte maksta. Kõik oleneb sellest, mille jaoks inimesel seda vaja oli," sõnas Pukk.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: