Vaid pooled Eesti algkoolilastest oskavad hästi ujuda

Õpilane ujula uksel
Õpilane ujula uksel Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti õpilaste ujumisoskus on viimastel aastatel veidi paranenud – vaid neli protsenti viienda klassi lastest ei oska üldse ujuda, selgus erialaliitude värskest uurimusest. Siiski on täitmata Eesti eesmärk, et ujumisoskuse omandaksid kõik algkoolilapsed, sest hästi ujuda oskavad vaid pooled õpilastest.

MTÜ Eesti Ujumisliidu ja Spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse uuringust tuli välja, et ujumisoskuse on omandanud pooled viiendate klasside õpilastest. Sealhulgas on nii need, kes õppinud ujuma ujumise algõpetuse tundides kui ka need, kes oskasid ujuda juba enne kooliujumise tunde.

Uuringust selgub, et lisaks ujumisoskuse omandanud õpilastele on 29 protsenti õpilastest sooritanud 25 meetri ujumise kompleksharjutuse.

"Võrreldes neid tulemusi 2015. aasta andmetega võib järeldada, et õpilaste ujumisoskuse tase on riikliku õppekava muudatuse tulemusel ja ujumise algõpetuse uue korraldusega paranenud," teatas uuringu koostaja.

Uuringust selgub ka, et ujumisoskuseta õpilaste osakaal on vähenenud: vaid 4,1 protsenti õpilastest ei oska üldse ujuda või ei ole õpilane tundides osalenud.

"Ehkki koolidest esitatud andmete põhjal oskavad pooled viiendate klasside õpilastest ujuda, ei ole saavutatud eesmärk, et kõik õpilased omandaksid esimese kooliastme lõpuks ujumisoskuse," järeldatakse uuringus.

Ujumisoskuse tase on maakonniti erinev: viie maakonna õpilased paistavad silma õpilaste hea ujumisoskuse poolest ja mõni maakond eristub teistest selle poolest, et suur osa õpilastest on sooritanud 25 meetri kompleksharjutuse. "See näitab, et õpilased ei ole küll saavutanud täielikku ujumisoskust, kuid on omandanud sellele eelneva oskuse, mis viib neid ujumisoskuse täielikule omandamisele lähemale," teatasid erialaliitude esindajad. Analüüsis koolide kaupa andmeid ei esitata ja koolide pingeridu õpilaste ujumisoskuse alusel ei koostata.

Ujumistreeneri kutsega on vähem kui viiendik ujumistundide juhendajatest ja nad on hõivatud suure hulga õpilaste juhendamisega. "Ujumise algõpetuse juhendajaid on kokku 460, neist ujumistreeneri kutsega on 66 ja nad on kaasatud tundide läbiviimisse 236 ehk enam kui pooltes koolides," kirjutatakse uuringus.

Üle pooltel juhendajatest on ujumise algõpetuse tundide läbiviimiseks vajalik ettevalmistus, kuid igas maakonnas on juhendajaid, kellel ei ole ujumistreeneri kutset või kes ei ole läbinud "Õpime ujuma" koolitust. "Õpime ujuma" koolituse on läbinud 259 juhendajat, sealhulgas kümnes kohalikus omavalitsuses kõik juhendajad. Enam kui kolmandik juhendajatest töötab mitmes maakonnas ja mitme kohaliku omavalitsuse koolide õpilastega.

Ujuma õpivad lapsed liiga suurtes gruppides: 71 protsenti õpilastest osaleb ujumistundides enam kui 12 õpilasega gruppides, mis ei ole kooskõlas uue õppekava soovitusega, mille järgi ühe juhendaja kohta on ette nähtud maksimaalselt 12 õpilast.

Uuringu koostajad tegid järeldusi Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) sisestatud andmete põhjal, samal ajal möönsid koostajad, et andmete sisestus EHIS-esse võiks olla korrektsem.

Kooliujumise tunnid on osa riiklikust õppekavast, mis näeb ette kohustuslikud ujumistunnid kõigile Eesti koolide viiendate klasside õpilastele. 2017. aastal suurendati tundide mahtu poole võrra ja vähendati laste arvu gruppides.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: