Lvivis ei ole juba paar päeva antud õhuhäiret.

"Üks, mida Venemaa tahab, on võtta meilt ära meie normaalne elu. Enne 2014. aastat elas Ukraina normaalset elu. Siis see juhtus Ida-Ukrainas, Krimmis. Nüüd tahavad nad meilt ära võtta kogu meie normaalse elu. Inimesed üritavad seda alles hoida. See on ka osa võitlusest," rääkis Ukraina Nädala välistoimetaja Olha Morgunjuk.

"Aktuaalne kaamera" uuris Lvivis, kas läänemaailm on nüüdseks hakanud aru saama, mida kujutab endast Venemaa liider Vladimir Putin.

"Nagu näitavad sotsioloogilised küsitlused, on tavalised inimesed hakanud sellest aru saama pisut kiiremini kui poliitiline eliit, kes on mõnikord takerdunud endisesse poliitikasse, endistesse majandussidemetesse," rääkis Ukraina Instituudi rahvusvaheliste suhete ekspert Nadia Koval.

Võitlus Venemaa agressiooni vastu ei ole pelgalt ukrainlaste sõda ja Putini režiim ei ole ainus, mis peaks tema hinnangul kukkuma.

"On väga tähtis, et autoritaarsed režiimid, millel on suurusehullustus ja laienemisplaanid, ei saaks oma poliitikat müüa demokraatlikku maailma. Me peame peale jääma. Me peame võitma ja peatama kõik autoritaarsed režiimid, mitte ainult Venemaa oma," ütles Koval.

Sõda paneb ajakirjanikud erilisse olukorda. Kuidas kajastada sündmusi nii, et inimesed saaks teada, mis toimub, reetmata samal ajal infot vaenlasele ja säilitades ka kriitilist meelt.

"Kui me räägime tsensuurist, siis ei, meil ei ole tsensuuri. Me lihtsalt ei jaga informatsiooni, kui rünnak on toimumas. Me ei jaga infot selle kohta kohe, pärast me muidugi teeme seda. Me ei filmi armeesõidukeid, kui nad on liikumas, aga see on normaalne, kui riik on sõjas," kirjeldas Morgunjuk.

Ida-Ukrainas oodatakse uusi suuri lahinguid ja keegi ei arva läänes, et sõda oleks kuidagi läbi saamas.