Vabatahtlike hinnangul on transiidipõgenikel oht Narvas abita jääda
Eestisse saabub Venemaalt iga päev sadu Ukraina sõjapõgenikke, kellest valdav enamik liigub edasi teistesse riikidesse. Põgenikke abistavate vabatahtlike hinnangul tagab Eesti hea vastuvõtu vaid varjupaigataotlejatele, transiidipõgenikel on oht Narvas omapäi jääda.
Mariupolist pärit seitsmeliikmelisel perekonnal kulus Narva jõudmiseks kaks ja pool nädalat. 2000 kilomeetri pikkuse teekonna vältel olid neile abiks Venemaa vabatahtlikud, kes sõja eest põgeneva perekonna oma Narva kolleegidele üle andsid.
"Kui poleks vabatahtlikke ja teisi inimesi, ei teagi, mis oleks meist saanud. Raha ega ulualust pole, ööbida pole kusagil," rääkis sõjapõgenike Igor Antonenko.
See perekond tahab Soome jõuda, kuid enne teekonna jätkamist on vaja puhata. Vabatahtlikud otsivad ööbimispaiku ja toitu, kuid abistajate ressurss on piiratud.
"Need, kes tahavad jääda Eestisse, nendega tegeletakse ja on mingi programm, aga need inimesed, kes tahavad siit edasi minna, tulevad Venemaalt hästi väsinud, räsitud, siin mingit vastuvõttu neile ei linna ega riigi poolt hetkel minu teada ei ole," ütles Vaba Lava müügijuht, vabatahtlik Rene Abramson.
Iga päev saabub Narva piiripunkti umbes 200 Ukraina sõjapõgenikku, kellest Eestisse jääb vaid viiendik.
"Piiripunktist väljumisel ei ole keegi jäänud ilma abita. Me oleme kõikide inimestega viinud personaalse vestluse läbi. Teeme selgeks esmase abivajaduse, toit, majutus. Nendega, kes on transiidil, vestleme läbi, mis teekond on ja vastavalt vajadusele jagame kas transpordiinfot ja samamoodi oleme andnud ka piiripunktis toiduabi neile," ütles ida regionaalse ühendstaabi juht Urmas Elmi.
Vabatahtlike hinnangul jäävad aga põgenikud Narvas tihti omapäi ja riigi tugi võiks tõhusam olla. Narva linn lõpetas transiidipõgenike abistamise alates selle nädala algusest.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"