ERR Brüsselis: sanktsioonid on tekitanud mitmel pool Euroopas järjekordi

Joosep Värk
Joosep Värk

Kuigi Euroopa Liit alles otsib võimalusi Venemaa energiaembargo kehtestamiseks, on mitmel pool hakanud välja paistma ka seniste sanktsioonide mõju.

Euroopa Liidus hakkas kehtima Venemaa ja Valgevene kaubaautode keeld, kuid sellele vaatamata vurasid veel eilegi üle Poola-Valgevene piiri Minskist pärit autod. Tegemist polnud siiski sanktsioonide rikkumise, vaid logistilise paratamatusega.

Valgevene autod hakkasid üle Euroopa kodu poole tagasi sõitma ning piiril tekkis ummik. Mõned autojuhid pidid ootama seal rohkem kui 40 tundi. Ja kuigi Poola ametivõimudel oli selleks õigus, ei kasutanud nad võimalust autod n-ö arestida, vaid lasid tagasi Valgevenesse sõita.

Sarnane järjekord on tekkimas ka Belgia sadamalinna Zeebruggesse, kus ootavad 8000 autot. Tegemist on küll hoopis Mercedese, Ferrari ja Porsche luksusautodega, mida Venemaale enam saata ei tohi. Keelu piiriks on 50 000 eurot. Sellega soovitakse elu kurvemaks teha just suuremate linnade eliidi jaoks, kes senist luksuslikku elustiili enam jätkata ei saa.

Sadama autodega seotud tehingute osakonna juhi Marc Adriansesi sõnul tuleb neile ilmselt nüüd uued turud leida.

"Teised keelatud tooted on samuti konteinerites ootamas. Konteineriäris on sama moodi. Olen kuulnud, et ligi 1100 konteinerit on blokeeritud samadel põhjustel. Senikaua kuni naftat ja gaasi ei keelata, läheb Zeebruggel hästi. Aga nafta ja gaas, eriti LNG on üks suuri kaubasuundi Venemaalt Zeebruggesse. Kui see peatuks, siis oleks sellel üsna suur mõju sadamale," ütles Adriandses.

Suure tõenäosusega tuleb tal hakata siiski otsima lahendust Vene energiakandjate impordi vähenemisele. Pärast Butša ja mujal Ukrainas toimunud massimõrva ilmnemist on Euroopa Liit taas elavnenud sanktsioonide kehtestamisel. Vähemasti töötab Euroopa Komisjon selle nimel palavikuliselt.

Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles pühapäeval lehele Bild am Sonntag, et nad töötavad nutikate mehhanismide kallal, et vähemasti nafta oleks järgmise sanktsioonide paketi osa. Samuti võib tehingukeelu alla minna Sberbank, mis moodustab 37 protsenti Venemaa pangandusest ning kuhu laekuvad ka nafta eest makstavad summad.

Pühapäeval ütles ka Itaalia peaminister Mario Draghi, et Venemaa gaasist soovitakse loobuda võimalikult kiiresti. Praegu tuleb ligi 40 protsenti Itaalias gaasist Venemaalt, ent alles paar nädalat tagasi sõlmis Rooma gaasilepingu Alžeeriaga. Selle alusel saadetakse neile üheksa miljardit lisakuupmeetrit gaasi. Ent Draghi sõnul otsitakse allikate mitmekesistamise võimalusi veelgi, et Venemaa gaasi ostudele lõpp teha.

Euroopa soovi Venemaa energiast loobuda kommenteeris eelmisel nädalal ka Vladimir Putin.

"Me peame kiirendama taristuprojektide, nagu raudteed, torujuhtmed ja sadamad ehitamist, et saaksime paari aasta jooksul saata oma naftat ja gaasi lääne asemel lõunasse ja idasse. Koos firmadega on oluline ka üle vaadata, kuidas Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia riikides taristut laiendada," sõnas Putin.

Seega mõistab temagi, et Euroopa oma rahaga Putini sõdu enam rahastada ei soovi. Kuid kas see juhtub lähikuude või -aastate jooksul, peaks selguma järgnevatel nädalatel, mil Euroopa Komisjon kuuenda sanktsioonipaketi välja käib.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: