Eesti ettevõte ja vabatahtlikud varustavad Ukrainat kuulivestidega
Sõjavarustuse ja abi saatmine Ukrainasse on järjest keerulisem, kuna vabatahtlikud väsivad ja vahendeid napib endalgi. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis külas ühel ettevõttel ja ühe MTÜ vabatahtlikel, kes materjali- ja tööjõunappusele vaatamata varustavad Ukrainat kuulivestidega.
Aktsiaseltsile Year on tuntust ja tunnustust toonud meeste ja naiste ülerõivad, mille õmblemine pandi kuu aega tagasi pausile, et hakata valmistama kuulivestide ümbriseid Ukraina kaitsjatele. Tellijalt palve kätte saadud, pidi kohe tööle hakkama.
"Mul oli kaks tundi aega, et mõõdud ja lõiked paberi peale valmis saada. Ja siis öötundidel ma joonistasin neid ja arvutasin, konstrueerisin valmis. Järgmine päev tulid juba kaks esimest mudelit, et aru saada, kui palju on töömaht, kuidas istuvus ja kuidas kõik sobib," rääkis AS Year tootearendus- ja projektijuht Anneli Väli-Hannus.
Sobima peab ka materjal, millega varustab tellija. Mantliteks kasutatav riie siin ei sobi.
"1000 teenrit on selle materjali tõmbetugevus. See on - ma ei oska millegagi võrrelda - väga tugev. Aga on omadused: vettpidavus, hingavus ja mis on väga oluline omadus, see materjal on kaetud spetsiaalse kihiga, mis on paralüseerib öövaatlusvõime näha soojust seal taga," kirjeldas AS Year juhatuse liige Margus Metsküla.
Ettevõte, milles töökäsi muidu viis paari, oleks plaani järgi suutnud paari päevaga valmis saada 30 vesti. Vabatahtlike abiga, keda tuli ka Ukrainast, õmmeldi talgute käigus 95 vesti.
"Ukrainast põgenema sunnitud naised läbi tegevuse, läbi siin õmblemise toetavad oma kodumaale võitlema jäänud mehi. Ja eluliselt, kaitstes nende elusid," sõnas Metsküla.
MTÜ Pariisi Moto ei saa oma veste Yearilt, vaid ostab need mujalt. Metalliettevõtetega koostöös pannakse vesti sisse spetsiaalne Ardoxi metall, mida kasutatakse näiteks laevaehituses.
"See on painutatud, see esimene plaat. Siis nad tulevad meie juurde, me paneme neile peale killukaitse, paneme taha pehmenduse amortisatsiooniks. Ja siis nad lähevad juba vestide sisse. Vestid on tänasel päeval see, mille peale meil kõige rohkem raha kulub," selgitas vabatahtlik Raivo Olev.
Niisama ehku peale vabatahtlikud ei tegutse, sest Ukraina sõjakoldes käidi metallplaate katsetamas, pärast mida lisatigi vestidesse ka killukaitse ja pehmendus.
"Regulaararmee lubas meil kasutada oma laskepaika. Sõitsime sinna, panime oma plaadid-asjad valmis, mõõtsime kaugused täpselt välja, kasutasime erinevat laskemoona, nii soomust läbistavaid kui ka süüte-, kõike, mis neil saada oli. /.../TMe olime lausa üllatunud, et need nii võimsad on," rääkis vabatahtlik Martin Tanning.
Meeste sõnul saab lähiajal Ukrainasse kokku saadetud umbes 1000 kuulivesti. Ühtlasi viiakse järgmisel korral sinna annetustena saadud kiirabi- ja maasturautod, droonid ja veel vajalikku.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"