Turbatootjad soovivad küttehooajaks riikliku reservi loomist
Eesti Turbaliit tegi riigile ettepaneku luua kütteturbast strateegiline reserv ja kompenseerida selle kasutamisega seotud CO2 kvoodi hinna vahe. Majandusministeeriumi hinnangul võivad turbatootjad pöörduda oma huviga kaugkütteettevõtete poole, kuid CO2 hinna kompenseerimiseks meetmeid ei ole.
Turbaliit kirjutas pöördumises ministeeriumitele, et muutunud majandus- ja julgeolekuolukorras peaks ümber hindama turba rolli Eesti majanduses. Kaugküttes kasutatakse Eestis enamasti gaasi ja puiduhaket, mõlema hind liigub tõusujoones. Turba hind jääb samal ajal puiduhakkele alla, kuid sellele lisandub CO2 kvoodi hind.
Kuna turba nõudlus on väike, siis praegu ei hoita kütteturvast suures kogus ladudes, saabuval suvel saaks seda aga liidu hinnangul suuremas mahus varuda, et olla gaasist ja puiduhakkest vähem sõltuv.
Turbaliidu hinnangul tuleks moodustada kütteturba strateegiline reserv mahuga 330 000 tonni. Koos süsinikukvoodi hinnaga kujuneb kütteturba hinnaks ligikaudu 44–47 eurot megavatt-tunnist.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul on praegu õige aeg vaadata üle vajadused uueks kütteperioodiks, turbatootjad peaksid aga ise pöörduma võimaluste arutamiseks kaugkütjate poole.
"Niisamuti nagu vedelkütus on võimalikuks alternatiivkütuseks maagaasile, on turvas võimalikuks alternatiiviks hakkepuidule. Arvestatavas mahus on kaugküttekatlamaju, mis osaliselt või täielikult saaksid vajadusel üle minna ka turba kasutamisele," ütles Uiga.
Uiga sõnul on turbatootjatel võimalus kaugkütteettevõtetele turvast pakkuda ja võimalusel nendega lepingud sõlmida. Peamiselt tunnevad kaugkütjad huvi aga hakkepuidu vastu.
"Arvestades, et hakkepuit on meie kohalik taastuvkütus, eelistavad kaugkütteettevõtted esmajoones ilmselt just selle kütuse kasutamist, kuid kui hakkepuidu kättesaadavusega on ettenähtavaid probleeme, võib tekkida ka reaalne huvi turba kasutamiseks," märkis Uiga.
Hakkepuidu hinnatõusu juures võib Uiga sõnul turba kasutamine olla praeguseks hakkepuiduga võrreldav, kuid eraldi toetusskeeme fossiilkütuste kasutamise CO2 jaoks Eestil ei ole.
Toimetaja: Barbara Oja