Läti majandusministeeriumi eestvõttel loodav toetusprogramm hõlmab nii laene, tagatisi kui ka investeeringutoetust tootmise ja tarneahelate ümberkujundamiseks ning uute turgude leidmiseks.

100 miljonist eurost ligi 40 miljonit plaanitakse anda käibe- ja investeeringulaenu.

Uue toetusmeetme rahastamiseks plaanitakse kasutada koroonaseisukute hüvitamisest üle jäänud ja omakapitali fondi raha. Tagatisteks kulub üle paarikümne miljoni euro.

Et sanktsioonide tõttu kannatavate ettevõtete toetamise plaanid jõustuksid, tuleb parlamendis vastu võtta eraldi seadus ja saada ka Euroopa Komisjoni luba.

"Osa firmasid töötab siiani Venemaa või Valgevene turul ja soovivad nüüd suunata oma tegevuse teistele turgudele. See on ju eesmärk, mida oleme kõik soovinud. Seepärast otsustas valitsus täna põhimõttelise toetusotsuse ka teha," rääkis peaminister Krišjanis Karinš.

"Ettevõtted saavad võimaluse arendada mõnd uut tootmissuunda ja leida teisi koostööpartnereid. Seda eesmärki toetab ka eelmisel nädalal avanenud rahvusvaheline konkurentsivõime tugevdamise programm, mis annab võimaluse turundustegevuseks, näitustel osalemiseks ja muuks," selgitas majandusminister Janis Vitenbergs.

Läti majandusanalüütikute hinnangul on Venemaa agressioonist tingitud sanktsioonide mõju ka Läti ettevõtete konkurentsivõimele suur. Et säilitada maksevõime ja töökohad, on ümberkujundusteks vaja riigi toetust. Täpsem toetusmeetme sisu ja raha eraldamise kord suunatakse valitsusse arutamiseks juunis.

Kui ka seim on seejärel oma heakskiidu andnud, saab raha aasta teisel poolel kasutama hakata.