"Covid-19 viiruse leviku tõttu langes 2020. aastal teenindatud lendude maht Eestis võrreldes 2019. aastaga 56,2 protsenti," ütles ettevõtte esindaja Hanna Niitmets ERR-ile.

Kui 2019. aastal teenindati kokku 236 087 lendu, sealhulgas ülelennud, saabuvad ja lahkuvad lennud ning kohalikud lennud, siis 2020. aastal teenindati kokku 103 488 lendu ja 2021. aastal 116 075 lendu.

Kõige madalama aktiivsusega periood oli 2020. aasta aprillis, kus teenindatud lendude maht võrreldes varasema aastaga langes 80 protsenti, kokku teenindati vaid 4130 lendu. 2019. aasta samal perioodil teenindati 20 051 lendu, kirjeldas Niitmets.

2021. aastal teenindatud 116 075 lennust oli ülelende oli 85 425, rahvusvahelisi maanduvaid ja väljuvaid lende 21 308 ning kohalikke lende 9972.

Ettevõtte 2021. aasta müügitulu oli 17,1 miljonit eurot, 2020 oli see 14,1 miljonit eurot ning seega kasvas müügitulu aastaga 20,9 protsenti.

Samas oli Lennuliiklusteeninduse AS-i müügitulu Covidi-eelsel aastal (2019. aastal – toim.) 28,2 miljonit eurot.

Ettevõtte esindaja sõnul tuleneb 2021. aasta müügitulu kasv lennuliikluse mahtude taastumisest võrreldes 2020. aastaga, mil lennuliiklus peatati koroonakriisi tõttu lühiajaliselt pea täielikult.

2020. aastal oli Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts 6,5 miljoniga on kahjumis.

Sõda Ukrainas võttis Eestilt viiendiku lendudest

Ukraina olukorra tõttu rakendatud meetmed hakkasid lennuliiklust Eesti vastutusalas mõjutama alates 27. veebruarist. Nüüd teenindatakse päevas keskmiselt 325 lendu, mida on 86 lennu ehk 21 protsendi võrra vähem kui ettevõte oli prognoositud.

"Olulist lennuliikluse langust on näha Aasia ja Vaikse ookeani suunas ning samuti muutsid  Euroopa lennuoperaatorid marsruute, et suunata need suletud õhuruumidest kaugemale. Navigatsioonitasude kaotus Aasia suunas moodustab umbes 12 000 eurot päevas, kui võrrelda prognoositud andmetega," tõdes Niitmets.

Töö vähenemise tõttu koondati 50 inimest

Kuna ettevõttel jäi koroonakriisi tõttu tööd vähemaks, tuli ka selle tööd ümber korraldada.

"Viisime kahel eelneval aastal organisatsioonis läbi massiivsed muudatused, mille käigus tsentraliseerisime funktsioone osakondade üleseks ja koondasime kokku umbes 50 töötajat," ütles Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevjuht Ivar Värk.

"Seega oleme end juba piisavalt õhukeseks reorganiseerinud ja edasised organisatsioonilised muudatused võivad hakata mõjutama meie põhitegevusvaldkondade võimekust teenust pakkuda. Hetkel jälgime olukorda." 

Värk: pandeemia-eelse tasemeni jõutakse alles 2027. aastal

Värk tõdes ka ettevõtte reedel avaldatud majandusaasta aruandes, et prognoosib pandeemiaeelse taseme saavutamist lennuliikluses alles umbes viie aasta pärast.

"Pandeemialainete kordumine on toonud meid olukorda, kus esialgset liikluse taastumise prognoositavat aega on juba mitu korda edasi lükatud. Kui veel eelmise aasta sügisel julgesime loota, et liiklus taastub pandeemiaeelsele tasemele 2024. aasta lõpuks, siis nüüdseks peame tõdema, et see saab olema suurema tõenäolisusega 2027. aasta," kirjutas Värk aruande eessõnas.

2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli pandeemiast tuleneva lendude arvu vähenemise tõttu ettevõtte esialgne eelarvestatud kahjum 6,26 miljonit eurot, kuid kahjumi vähendamiseks rakendatud tegevuskulude kokkuhoiumeetmete abil kujunes lõplikuks kahjumiks 2021. aastal 3,45
miljonit eurot.

"Kulude kokkuhoid ei mõjutanud ohutus- ja opereerimistulemusi ning need saavutati täielikult – meie tõttu ei toimunud lendude hilinemisi ega olulisi ohutusjuhtumeid," kinnitas Värk.