"Insight": Eesti riigiettevõte Operail osaleb sõja ajal Venemaa logistikas

Raudtee ülesõidukoht.
Raudtee ülesõidukoht. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Raudtee ei ole täna ainult inimesi ühendav niit. Mööda raudteed veetakse tanke, kütust, lahingumoona. "Insight" uuris, kuidas Eesti riigiettevõte Operail toetab Venemaa logistikat ja milliseid ohte lisaks reputatsiooni kaotamisele see maksumaksjale tekitab.

Väljaspool Ukrainat asuvad sõjavastased saavad suurepäraselt aru logistika olulisusest ja on seepärast alustanud partisanisõda just raudteedel. Valgevenes käib nn relsisõda juba kaks kuud, seepärast on "partisanid", kes üritavad mitte lasta Vene vägesid ja sõjatehnikat vedavaid ronge läbi Valgevene Ukrainasse, võrdsustatud Valgevenes terroristidega.

Ööl vastu 1. märtsi põletati maha kaks signalisatsiooni- ja blokeerimisseadmete juhtkilpi. Selliste kilpide kahjustamise korral on halvatud kogu nende kontrollitav teelõik: valgusfoorid ja pöörangud ei tööta, liiklus praktiliselt seiskub. Üle kogu riigi on rivist välja viidud vähemalt kümme Valgevene raudtee releekappi. Et sellisid diversioonid on sagenenud, peavad Valgevene Gomeli ja Bresti oblasti raudteedel öösiti korda sõjaväepatrullid.

Ešelonid sõidavad kraavi

Sellistest "seletamatutest" hädadest pole pääsenud ka Venemaa piirialad. 12. aprillil sai raudtee kahjustada Belgorodi oblastis. 21. aprillil sõitis vedur rööbastelt maha ja kihutas raudteetammist alla. Kas olid vihmad tee ära uhtunud või aitas keegi rongiõnnetusele kaasa, seda juurdlus ei tuvastanud.

Õhurünnakus süttinud vagun Ida-Ukrainas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Kõike seda võiks juhuseks pidada, kuid juba neli päeva hiljem puhkes sealsamas Brjanskis korraga kolm tulekahjut, mis kõik olid seotud militaarobjektidega. Süttisid Venemaa relvajõudude suurtükiväe peavalitsuse 120. arsenal, naftasaaduste hoidla Snežetski Vali kompleksi territooriumil ja naftabaas TransNeft Brjansk Družba. TransNeft Brjansk Družba on riigiettevõtte TransNeft tütarfirma. Sel on rohkem kui kolm miljoni kuupmeetrine mahutipark ning selle naftajuhe toimetab naftat Venemaalt Euroopasse.

Lõplikke järeldusi põlengute põhjuste kohta pole tehtud, kuid asjasthuvitatud pooled on oma arvamused välja öelnud. Nii näiteks märkis Ukraina separatistliku Donetski Rahvavabariigi (DNR) endine kaitseminister, sõjakurjategija Igor Strelkov sarkastiliselt: "Mis võiks olla loomulikum kui plahvatused ja põlengud kütusebaasides ja muudel strateegilistel objektidel niinimetatud sõjalise erioperatsiooni piirkonnaga vahetult külgnevates regioonides?"

Praegu on juba võimatu eitada, et raudtee ja vagunipark on taristu, mis on terve sõjaaja löögi all, sest see on sõjapidamiseks eluliselt vajalik. Kes aitab korraldada logistikat, osaleb ka sõjas.

Varem ei osanud riskidele mõeldagi

Aktsiaselts Operail (endine EVR Cargo AS) veab raudteel kaupu, remondib vaguneid ja vedureid ning rendib neid välja. Just vagunite rendiäri tekitab palju küsimusi.

Lugu sai alguse mõne aasta eest, kui riigiettevõte hakkas kahanevatele transiidimahtudele asendust otsima. Plaan oli osta 35 miljoni euro eest 500 poolvagunit ja 500 platvormvagunit ning rentida need välja. Vagunid telliti Vene tehastest.

Operaili kaubarong

Paljusid poliitikuid hämmastas selline projekt juba tookord. Endine majandusminister Kristen Michal oli üks selliseid rahulolematuid: "Ühel hetkel otsustas riigiaktsiaselts: on suurepärane idee tellida Venemaalt vagunid ja saata sinna hunnik raha!" Raha taheti võtta pangast ja tellida selle eest vagunid, mis sobiksid 1520-millimeetrise rööpmelaiusega raudteele. Juba hanke ajal oli selge, et sekkub poliitiline faktor. Nagu "Insightile" selgitas rahandusekspert Ron Luvištšuk, võeti see äri ette valel ajal: "Krimm oli juba annekteeritud ja kõik oli selge. Juba siis oleks tulnud väga tõsiselt järele mõelda, kas tasub niimoodi teha."

Operaili nõukogu endine juht Neeme Jõgi, kes polnud samuti projektiga rahul, selgitab: "2017. aastal polnud vaja olla selgeltnägija, et mõista: konflikt Venemaa ja Ukraina vahel ei vaibu iseenesest. See kas jääb venima või eskaleerub."

Kuid tookord ei mõelnud poliitilistele riskidele ei majandusministeerium ega Operaili juhtkond.

Operail: need pole meie!

"Insighti" katsed saada kaamera ees kommentaare majandusministeeriumilt ja Operaililt endalt kukkusid läbi. Ministeerium keeldus suhtlemast, suunates meid Operaili juhatuse jutule, viimase kirjalikud vastused osutusid aga äärmiselt lühikesteks. Kaamera ette tulemisest keeldusid kõik.

"Insighti" ajakirjaniku küsimusele, kas riigiettevõtte esindaja nõustuks kommenteerima vaguniäri Venemaaga, vastati nii: "Ma kardan, et sel teemal ei ole meil kaamera ees midagi asjalikku öelda, kuna AS Operailil puudub vaguniäri Vene Föderatsioonis ja puudub koostöö Venemaaga. Operaili kontserni kuulub Eesti vagunirendi ettevõte Operail Leasing AS, millel on kehtivad rendilepingud ainult Euroopa Liidu ja Ukraina ettevõtetega. Venemaa juriidilistele isikutele meil vaguneid renditud ei ole ega pole ka kunagi olnud".

Seejärel palus "Insight" kinnitada, et Operail Leasingule kuuluvaid vaguneid Venemaal ei ole, kuid selgus, et need siiski on seal. Operail teatas, et Euroopa vahendajatele antud vagunid sõidavad seal, kus rööpmelaius on 1520 mm, sealhulgas ka Venemaal.

Asja olemust see skeem ei muuda - Eesti maksumaksjad on investeerinud Venemaa vaguniehitusse ja logistikasse 35 miljonit eurot ja Eesti vagunid sõidavad praegu Venemaal. Juriidiliselt võimaldab see skeem aga Operailil avalikkusele väita, et Venemaaga nad asju ei aja.

Vagun ja perroon kui osa sõjast

Kellega me vagunite rendilepinguid ka ei sõlmiks, toetame me Vene partneritele vaguneid andes agressorriigi majandust. Nõupidamisel Venemaa Raudtee juhtkonnaga märkis Vene Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko: "Venemaa Raudtee on suurim tööandja, investor ja kodumaise tööstustoodangu tarbija. See on Venemaa majanduse tõeline mootor, mille tööst sõltub tuhandete ettevõtete ja miljonite inimeste olukord kogu riigis." Ta meenutas, et Vene logistikavaldkond peab arenema hoolimata sanktsioonidest ja "vaenulike riikide" salasepitsustest. Vaenulike riikide hulka kuulub ka Eesti.

Riigiettevõte Venemaa Raudteed tunnistas hiljuti oma maksejõuetust Euroopa laenude ehk eurovõlakirjade osas. Formaalselt ei takista meie riigiettevõttel oma veeremi rendi eest raha vastu võtmast mitte miski – ei valdkonna tähtsaima ettevõtte maksejõuetus, ei see, et sellesse on juba keelatud investeerida ega isegi fakt, et Venemaa Raudtee juhi Oleg Belozjorovi suhtes on kehtestatud personaalsed sanktsioonid.

Projektist pole niisama lihtne väljuda

Probleem on selles, et vagunitehingust on tänaseks saanud lõks, millest head väljapääsu ei ole. Isegi kui Operail Leasing otsustaks lõpetada kehtivad rendilepingud ja tuua Venemaalt ära kõik vagunid, pole kindel, et see õnnestuks. Nii ei õnnestunud välisfirmadel kätte saada oma lennukeid, mis olid Venemaale liisitud: riik otsustas need konfiskeerida.

Venemaa president allkirjastas tsiviillennunduse toetusmeetmete seaduse. Sellest tuleneb, et Venemaal on lubatud registreerida õigusi välismaistele lennukitele, mis on liisitud Vene firmadele. Vagunitega võib asi minna veel lihtsamalt, sest erinevalt Boeingutest on Operaili vagunid isegi Venemaal toodetud. Omandiõiguste ümbervormistamine Vene firmade kasuks pole mingi küsimus, kui president allkirjastab vastava ukaasi, Vene riigiga vara pärast kohut käia on aga mõttetu. Eesti vagunid jäävad Eesti vaguniteks täpselt nii kauaks kuni Venemaa otsustab need ära võtta.

Probleem võib tekkida ka rendi eest tasumisega. Lepingutes on küll sätestatud tasumine eurodes, aga Vene rentnikud võivad vabalt hakata rublades maksma. Vene võimud on juba keelanud välisriikide kodanikelt võetud valuutalaenude tasumise. Täiesti loogiline oleks valuutamaksete täielik keelustamine.

Oleks pidanud skeptikuid kuulama

Kuidas siis juhtus, et keegi neid riske varem ei näinud? Tegelikult olid need hästi teada, kuid juhatus ja ministeerium otsustasid neile tähelepanu mitte pöörata. Meenutame lähiminevikku: 2017. aasta mais määrati Operail AS-i uus nõukogu, mille esimeheks sai ärimees Neeme Jõgi. Ta vaatas läbi projekti dokumendid ja teatas, et riigiettevõtte juhatuse esitatud äriplaanil on hulgaliselt puudusi. "Olgem ausad, see äriplaan ei kannatanud finantsarvutuste seisukohast mingisugust kriitikat. Millisest omakapitali tootlikkusest me räägime, kui ettevõte võtab laenu summas, mis on võrreldav tema bilansiga!"

Kaubarongid.

Jõgi selgitas, et ajal, mil ta nõukogu esimehe kohale kutsuti, olid nõukogu eelmine koosseis ja ministeerium vagunite osas juba otsuse langetanud.

Et esimene partii vaguneid oli juba tellitud, püüdis nõukogu uus esimees parandada nii palju kui võimalik. Ta palus Operaili juhatusel näidata järgmise 500 vaguni hankedokumente. Informatsiooni juba sõlmitud tehingu kohta sai Neeme Jõgi praktiliselt nagu täiesti kõrvaline inimene - pressiteatest. Novembris kutsuti ta ettevõtte nõukogust tagasi. Tookord kommenteeris Jõgi olukorda järgmiste sõnadega: "Põhjus, miks mind tagandati, on väga lihtne. Ma ei sobi nende plaanidega. Mind koristati eest ära, võib ka nii öelda."

Reputatsioon või raha

Sel moel surus Operaili juhatus 2017. aastal oma vagunite rendileandmise plaani läbi, jättes projekti aadressil tehtud kriitika arvestamata. Täna on ilmselge, et nõukogu esimehel oli riskide osas õigus. "Juba sõja algusest peale olen öelnud kõigile, kes on küsinud minult Venemaal äri tegemise kohta: see kestab kaua. Kas viis, kümme või viisteist aastat, ma ei tea, aga on selge, et isegi kui sõda lõpeb homme, siis sanktsioone ei lõpetata. Venemaa muutub "toksiliseks" riigiks. Kas temaga koostööd teha, on reputatsiooni küsimus," selgitab Livištšuk.

Oleks hea kuulda selle projekti kohta selgitusi majandusministeeriumi transpordi asekantslerilt Ahti Kuningalt. Just härra Kuningas kureeris nimetatud projekti ja osales Operaili nõukogu istungitel, kui võeti vastu otsus tellida laenuraha eest vagunid. Kuid Kuningas keeldus kommentaaridest, suunates meid ettevõtte juhatuse jutule.

Neeme Jõgi ütleb praeguse olukorra kohta otse: "Alustada sellist kõrgendatud riskiga äri üksnes laenurahaga on kõige tõelisem õnnemäng. Sa loodad, et sul veab ja sa saad võla ära maksta. Kuid kas riigiettevõte peaks selliste asjadega tegelema? Mina arvan, et pigem mitte."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: