Õiguskantsler: NETS-i mõisted on ebatäpsed ja ametite roll ei ole selge

Õiguskantsler Ülle Madise
Õiguskantsler Ülle Madise Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on riigikogus teisel lugemisel oleva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõus mitmeid ebatäpsusi. Näiteks juhib õiguskantsler tähelepanu nakkushaiguse mõiste laiale definitsioonile ja karantiinikohustuse puhul inimeste elutingimustele.

Õiguskantsleri hinnangul asendatakse eelnõuga uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste oluliselt laiema mõistega, mille alla võiksid mahtuda põhimõtteliselt kõik hooajalised viirushaigused.

Ohtlikeks nakkushaigusteks loetakse uue definitsiooni järgi nii uudsed nakkushaigused, mille kohta veel piisav teadmine puudub kui ka uuesti levima hakkavad varem tuntud nakkushaigused, mille vastu on olemas vaktsiin ja ravi ning mis ei kutsu laialdaselt esile rasket haigestumist.

Eelnõus kasutatavad mõisted, nagu karantiin, nakkuskahtlus ja epideemia ei ole Madise hinnangul ühemõtteliselt arusaadavad ja neid kasutatakse erinevas tähenduses, mis tekitab seaduse rakendamisel segadust.

Näiteks sõnastab eelnõu, et karantiin on eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral kohaldatav meede, mille kohaselt peab diagnoosi saanud inimene või nakkuse kahtlusega inimene viibima oma elukohas.

Rahvusvahelises praktikas tähendab karantiin õiguskantsleri sõnul aga terve, kuid nakatuda võinud inimese tegevuse piiramist või nakkuse leviku vältimiseks teistest eraldamist. Seevastu haigestunud inimese tegevuse piiramist ja mõistetakse üldtähenduses isolatsioonina, mida seaduses aga ei defineerita.

"Tegu on põhimõttelise erinevusega, kus karantiini rakendatakse reeglina nakkushaiguse peiteperioodi kestel ning isolatsiooni haige diagnoosi täpsustumiseni või haigestunu tervenemiseni," märkis Madise.

Õiguskantsler tunnustas, et eelnõuga tuuakse karantiini sisu seadusesse, kuid regulatsioon pole tema hinnangul piisav. "Nähtuvalt eelnõust võib karantiin kesta ka 30 päeva, teatud juhtudel isegi kauem," märkis ta.

Eelnõu ei sätesta õiguskantsleri hinnangul piisavalt ka ametite rollide jaotust ja vastutust.

Kuna inimene peab karantiinis viibima rahatrahvi ähvardusel, on tegemist intensiivse liikumisvabaduse piiramisega. Samas juhib Madise tähelepanu, et inimeste elutingimused on erinevad ja sel juhul peab riik vastutama, et need vastaksid inimväärikuse põhimõttele ja tagatud oleks esmavajalikud kaubad.

Inimesele näiteks toidu ja ravimite transportimise ülesannet ei saa anda ka omavalitsusele, kuna ükski seadus teda selleks ei kohusta.

"Olukorras, kus eluruum on ahtake või pime ja puudub ka mõistlik võimalus õues käimiseks, on selge, et sunnismaiselt selles pikka aega viibimine ohustab inimese vaimset tervist. Samuti võib inimene, kes jagab teiste kortermajaelanikega pesu- ja tualettruumi või kes elab ahiküttega korteris, olla asetatud olukorda, kus tal on karantiinist kinnipidamine tehtud ülemäära keeruliseks, sest ta peab pesema või tualetti minema või õuest puid tooma nii, et trepikojas kellegagi kokku ei puutu," tõi õiguskantsler välja.

Samuti juhtis õiguskantsler tähelepanu, et näiteks kodututele inimestele pakuvad omavalitsused ööbimispaika vaid õhtul ja öösel, mil tuleb viibida teistega samas ruumis, mis ei võimalda isolatsiooni.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: