Sotsiaaltranspordi kättesaadavus võib euroraha lõppedes Tartumaal halveneda

Foto: ERR

Tartumaa erivajadusega inimestele võib hädavajalik sotsiaaltranspordi teenus muutuda lähiajal halvemini kättesaadavaks, kuna lõppemas on Euroopa Liidu rahade toel kestnud pilootprojekt. Kui kohalikud omavalitsused eeldasid, et projektirahade lõppedes jätkub transpordisüsteem riigi toel, siis sotsiaalministeeriumi sõnul peaksid vallad edasi ise hakkama saama.

Et jõuda Nõo vallast Tartu Ülikooli kliinikumi ja tagasi, vajab Urve sotsiaaltranspordi teenust.

"Ma ei kujutaks ette, kuidas ma oleks käinud siin protseduuridel kümme päeva jutti. Ise ma sõita praegu ei saa ja lastel võtaks aega nii palju ära, et ei saagi tööle minna," lausus Urve.

Mõned aastad tagasi oleks Urvet haiglasse sõidutanud Nõo valla sotsiaaltöötaja. Tänu Euroopa Liidu rahastatavale pilootprojektile saavad alates 2019. aastast Tartumaa abivajajad endale transpordi tellida läbi Tartumaa Ühistranspordikeskuse telefoniliini. Uudsele maakonnaülesele süsteemile mindi üle kolmandikus Eesti omavalitsustes.

"See tähendas tuhandeid ametnike töötunde, nende määruste kohandamiste peale, seniste koostöölepingute lõpetamise peale ja seniste süsteemide ümberkorraldamise peale. See ongi see, mille pärast omavalitsused pettunud on, väga palju energiat läks, väga suured ootused olid ja täna öeldakse, et piloot saab läbi ja midagi ei muutu," rääkis Kastre vallavanem Priit Lomp.

Kui Urve sõitis kliinikumist Nõkku, istus temaga samasse autosse ka Elvasse minev Hendrik. Kui riigilt tuge ei tule, kaob Tartumaa valdade vaheline sõitude ühildamine. Projektiraha saab otsa järgmise aasta alguseks.

"Mugavus kukub ikka täiesti ära. Eks me saame teha ka omavalitsustega otselepinguid, aga süsteem kaob ära. Täna on näiteks 110 tellimust ja 70 sõitu," ütles OÜ Tartaline juhatuse esimees Mart Mandel.

Seaduse järgi on sotsiaaltransporditeenust kohustatud tagama kohalik omavalitsus. Valdadele oli algusest peale teada, et tegemist on kaheaastase projektiga.

Sotsiaalministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et sellist plaani, et kohaliku omavalitsuse teenust hakkab riik ise korraldama, kindlasti ei ole olnud.

"Kui me loeme 2019. aastal avalikustatud sotsiaalministeeriumi korduvaid pressiteateid, ministri pöördumisi ja asekantsleri pöördumisi, siis kõik need räägivad sellest, et proovime piloote erinevates piirkondades, veidi erinevate nüanssidega ja seejärel otsustame, milline on mõistlik lahendus. Ja selle pealt riik tagab koostöös omavalitsustega sellele süsteemile ka rahastuse, üle Eesti ühtemoodi kõikidele," lausus Kastre vallavanem Lomp.

Ministeeriumi sõnul on küsimus siiski omavalitsuse prioriteetides. Kastre vallavanema sõnul peaks näiteks nemad teenuse samal moel jätkumiseks kulutama sotsiaaltranspordile täiendavalt kuni 200 000 eurot aastas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: