Eesti Posti müügitulu oli mullu 144,3 miljonit eurot, mis on 12,8 miljonit rohkem kui aasta varem. Puhaskasum oli 13,8 miljonit, mis on 4,2 miljoni võrra rohkem kui 2020. aastal.

Äritulud olid kokku 149,1 miljonit eurot, millest 53 moodustasid pakiteenused ja 18 protsenti postiteenused.

2021. aastal maksis Eesti Post dividende netosummas 2,4 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks 0,3 miljonit eurot. 2020. aastal dividende ei makstud.

Kontserni töötajate arv kasvas aastaga 2408 inimeseni, aasta varem oli see 2293. Enim kasvasidki mullu kuludest tööjõukulud, 16 protsenti, olles 7,1 miljonit eurot. Majandusaasta aruandes märgiti, et tööjõukulude kasvu taga on 2021. aastal jõustunud palgatõusud.

Pakiteenuste müügitulu kasvas 2021. aastal 22 protsenti 78,5 miljoni euroni (kasv 14 miljonit eurot). Enim kasvasid tulud pakiautomaatidelt, mis ulatusid 47,8 miljoni euroni (2020. aastal 35,2 miljonit eurot) ning mille osakaal pakiteenuste tuludest kasvas 61 protsenti. Pakiautomaadi tulud kasvasid Eesti Postil kõigis kolmes Balti riigis.

Postiteenuste müügitulu oli mullu 27,1 miljonit eurot ja see vähenes võrreldes eelmise aastaga ligi neli protsenti.

Mullu mõjutas Eesti Posti tegevust muu hulgas 1. juulil jõustunud kolmandatest riikidest pärit postipakkide käibemaksumuudatus, millega tühistati varasem 22 euro piir ning deklareerida ja käibemaksu tasuda tuli kõigil saadetiste puhul. Selle mõjul langesid juulis kolmandate riikide pakimahud võrreldes maikuiste tippmahtudega ligi 40 protsenti. 

Samas mõjutasid postipakkide saatmist positiivselt koroonapiirangud.

Universaalne postiteenus endiselt kahjumlik

Eesti Post märkis aruandes, et nii paberkandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju tellimine kui ka rahakannete tegemine postivõrgus on teenused, mille järele on vajadus aasta-aastalt vähenenud. Erandiks on otsepostituse teenused, mille mahud sõltuvad rohkem ühekordsetest sündmustest, nagu valimised, mis mõjutasid positiivselt 2021. aasta mahte ja tulusid.

Kuivõrd pakiautomaadid on järjest populaarsemad, kavatseb Eesti Post automaatide võrku laiendada nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.

Täpselt vastupidises suunas liigub universaalne postiteenus, mille osutaja Eesti Post on. "2021. aastal jätkus universaalse postiteenuste tehingute mahu langus ja prognoosime languse jätku ka järgnevatel aastatel," märgiti aruandes.

Eesti Posti andmetel on viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud ligikaudu neli korda, 5,6 miljonilt 1,4 miljonile aastas. Mullu oli universaalse postiteenuse kahjum 1,8 miljonit eurot, aasta varem 2,7 miljonit.

Universaalse postiteenuse moodustavad kirjade ja postipakkide edastamine taskukohase hinnaga. Kahjumlikku teenust on majandusministeeriumil plaanis seaduse tasandil muuta. Näiteks on kavas postiseaduses muuta kirjade kättetoimetamise kiiruse ja perioodika kojukandepäevade nõuet. Lisaks on plaanis kaotada kindla arvu postkontorite ja postkastide pidamise nõue.

Eesti Postil on 286 pakiautomaati üle Eesti ning Baltikumis kokku 926 pakiautomaati. Eesti Posti nime kannab 265 postiasutust ja 1470 kirjakasti.

Eesti Posti ainuomanik on Eesti riik. Eesti Post kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post, tütarettevõtetena AS Maksekeskus, OÜ Finbite, OÜ Omniva, Leedus asuv tütarettevõte UAB Omniva LT, Lätis asuv SIA Omniva
ning sidusettevõte OÜ Post11. Kontserni koduturg on Baltikum.