Väli rääkis, et plaanib kandideerida ka riigikogu valimistel ja ei välistanud ka kunagi kaitseministrina tööle asumist, kui Keskerakond peaks valitsusse saama ja kui selline ettepanek talle tehtaks. "Tark on mitte midagi välistada," ütles ta.

"Minu arvates on Eestis väga hea elada, alati võin nuriseda ühe või teise asja üle, aga nurisemisest on üksi vähe – tuleb kätte võtta ja püüda asju paremini teha," lausus Väli.

Rääkides oma poliitilisest maailmavaatest, ütles Väli, et peab end liberaalseks konservatiiviks. "Mulle kindlasti on tähtsad ajalugu ja traditsioonid. Aga samas kui ühiskond areneb ja elu vajab muutusi, siis tuleb need muutused korralikult läbi kaaluda ja vajadusel neid ka rakendada. Selles suhtes peab ühiskond olema paindlik. Aga on teatud põhiväärtused, mis on ka sätestatud põhiseaduse preambulis, millest tuleb igal juhul kinni hoida," ütles Väli.

Keskmaa õhutõrje kogu Eestit ära ei kataks

Eesti kaitsevõime lünkade täitmise kohta ütles ta, et üks tähtsamaid ülesandeid on keskmaa õhutõrje võimekuse loomine. Teisipäeval teatas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, et hange keskmaa õhutõrje saamiseks kuulutatakse välja sel kuul. Valitsuse seatud eesmärgi järgi peab keskmaa õhutõrje Eestis olemas olema aastaks 2025. 

Keskmaa õhutõrje "mullid" aitavad turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel.

Väli hinnangul aga praeguse panustamise juures kogu Eesti territooriumit õhukaitse ei kataks. "Siin tuleb otsustada, mis on need kohad, mis primaarset ära kaitstakse," sõnas ta.

Väli sõnul saaks Eesti õhukaitse lünki täitsa mõne teise riigi, näiteks Soome territooriumilt, juhul kui Soome peaks NATO-ga liituma. "Kindlasti selles osas tulevad liitlased appi ja panustavad nende võimetega, mida meil endal käepärast võtta pole," lausus ta.

Väli ei osanud öelda, kas Eesti oma keskmaa õhutõrje saavutamiseni aastal 2025 tuleks Eestisse tuua ajutiselt keskmaa õhutõrjesüsteemid. "See sõltub sellest kui ohtlik reaalne olukord on ja kui tõsiselt 30 liikmesriiki seda võtavad," sõnas Väli.

"Praegu on see rahuaja paigutus ennekõike mõeldud heidutuseks, et luua siin selline jõudude tasakaal, mis annab potentsiaalsele vastasele mõista, et torkida ei ole mõtet," märkis Väli.

Väli usub, et NATO nõustub Eesti diviisi sooviga

Eesti eesmärki saada NATO abiga Eesti pinnale kokku diviisi suurune üksus, peab Väli mõistlikuks. "Minu teada on NATO sõjalisele poolele vastav ülesanne juba püstitatud. Ilmselt alliansi operatsiooni väejuhatuse juhtimisel koostatakse analüüs, kuidas see reaalselt praktikas oleks sõjaliselt teostatav. Ja siin me ei räägi ainult väeüksuste paigutamisest ja määramisest, vaid me räägime ka operatsiooniplaanidest," rääkis ka NATO struktuurides töötanud Väli.

"Nüüd, kas see otsus Madridist (NATO Madridi tippkohtumine – toim.) tuleb? Mina arvan, et tuleb, aga missugune täpselt selle sisu saab olema, on hetkel raske öelda," sõnas ta.

"Selles mõttes see on õige suund, see sõjaline võime kohtadel on kindlasti palju suurem, kui ta oli senimaani. Teisest küljest ei ole üksik diviis mingi imerohi. Sellest kindlasti usutavaks heidutuseks ja reaalsemalt ühe või teise riigi kaitseks jääb väheks. Sinna on vaja juurde teisi olulisi võimeid lisaks ja see peab selgelt haakuma ka meie enda kaitseplaanidega ja meie enda üksuste tegevuskavadega," rääkis Väli.

Väli sõnul peab Eesti hindama, kas see, kuidas kaitsevägi praegu operatsioonide läbi viimist näeb, on pädev või tuleb siin midagi muuta. "Kas meil on ikka plaanida mingeid suuremahulisi soomusmanöövreid või pigem ikkagi vaadata rohkem erinevaid tehnilisi vahendeid ja tegutseda rohkem väiksemate üksustena. Siin küsimusi on väga palju, mis vastust nõuavad," lausus Väli.

Rääkides võimalikest provokatsioonidest 9. mail, ütles Väli, et välistada ei saa midagi ja võimalike ohtudega peab tegelema politsei. "Ma arvan, et me ei saa minna seda teed, et me keelaksime absoluutselt kõik ära. Kui inimestel on kedagi mälestada, siis inimesed ikka mälestavad oma lähedasi. Küsimus on selles, kuidas seda siis tehakse ja see ei saa Eesti riigi jaoks olla mitte mingil kujul aktsepteeritav kui seda tehakse mingis propaganda formaadis või mingi avaliku väljaastumisena, mis õigustab agressiooni Ukrainas," kommenteeris Väli.

Venemaale tuleb näidata jõudu

Rääkides Venemaa sõjast Ukrainas ja lääne reageeringust sellele, ütles Väli, et ta ei mõista, mis eesmärki täidab Venemaale sanktsioonide kehtestamine paketi kaupa. "Kogu see sanktsioonide salaamitamine, jupitamine on olnud algusest peale vale. Ainus, kes selles konfliktis on mingil kombel algusest peale ette piiranud, on olnud lääs. Venemaa tunnistab ainult jõudu ja seda jõudu oleks pidanud kohe alguses väga resoluutselt näitama,"  ütles Väli.

"Täna on Venemaa end Ukrainas juba nii palju nõrgestanud, et lähimaks paariks aastaks on toss väljas ja midagi tõsist enam ette võtta vaevalt, et õnnestub. Samas seda rahvastiku potentsiaali ja seda raua potentsiaali veel on. Ei tohi siin illusioone teha, et Venemaa on täiesti põlvili ja kunagi ta sealt enam ei tõuse," sõnas Väli.

Venemaa kurssi saab Väli hinnangul muuta vaid Vene rahvas. "Ma ei näe, kuidas me väljastpoolt saaksime Venemaad sisemiselt muuta. Seda on üritatud ja see ei ole toimunud. Me ei tohi astuda samasse ämbrisse nagu me astusime Afganistaniga, et me läheme nüüd demokraatiat viima ühiskonda, mis ei ole selleks üldse valmis. Meie ainus lootus on Vene rahvas, kui Vene rahvas jõuab kunagi arvamusele, et praegune olukord ei rahulda neid," lõpetas Väli.