Rahvusvahelise farmaatsiatootjate ja -assotsiatsioonide föderatsiooni (IFPMA) andmetel on pandeemia algusest alates toodetud üle 13 miljardi doosi vaktsiine. Ära on kasutatud 11 miljardit doosi. Sel aastal toodetakse ilmselt veel üheksa miljardit doosi, ehkki nõudlust ei ennustata rohkem kui kuuele miljardile doosile. See tähendab, et tegelikult toodetakse vaktsiine sel aastal kolmandiku võrra vajaminevast rohkem ja ladudes on ka kasutamata varusid.

Teine üleilmne probleem on selles, et vaktsineerimislõhe rikkamate ja vaesemate riikide vahel kasvab pidevalt. IFPMA peadirektor Thomas Cueni teatas, et juba 2021. aasta keskel ületas vaktsiinide tootmine nõudluse ja ülejääk suureneb pidevalt.

Kui palju me maksame, pole meie asi

Seda kinnitab ka Eesti sotsiaalministeerium. Rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann selgitab "Insightile", et Eesti on pandeemia jooksul saanud ligi 2,8 miljonit doosi, millest vaktsineerimiseks on ära kasutatud umbes 1,9 miljonit doosi. Laarmann kinnitab, et terviseameti ladudes on tõesti vaktsiini ülejäägid.

Ülejääkide probleem puudutab kõiki euroliidu liikmesriike: eelmise kuu lõpul oli G7 ja Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 497 miljonit ülearust doosi. Sellest teatasid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile oma ühises kirjas Balti riikide peaministrid.

"Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ühiselt leidma lahendused, mis võimaldaksid meil vältida tohutuid vaktsiinikadusid ja finantskahju riikide eelarvetele," öeldakse ühises pöördumises. "Insighti" ajakirjanik küsis sotsiaalministeeriumi ametnikelt, kui palju maksavad vaktsiinid, mida praegu ladudes säilitatakse, ja kui palju maksab üks vaktsiinidoos, kuid see teave osutub salajaseks: "Kahjuks ma ei saa sellest rääkida. Vastavalt tootjatega sõlmitud lepingutele on vaktsiinide hind konfidentsiaalne."

Võiks ka palju halvemini olla

Riigikontrolör Janar Holm on vaktsiinide ülejäägiprobleemist teadlik. "Sel aastal tuleb neid päris palju ja järgmisel samuti, aga ma ei näe selles suurt probleemi," ütleb Holm. "Palju suurem probleem oleks pandeemia ajal ilma vaktsiinita jääda."

Tartu ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul tellis Eesti nagu kõik teisedki Euroopa riigid vaktsiini varuga, sest polnud teada, millised vaktsiinid turule lubatakse ja millised mitte. Lisaks sellele tahtsid kõik saada vaktsiine piisavas koguses ja võimalikult ruttu.

"Kui me läheme tagasi 2020. aastasse, siis kevadel veel ei teatud, milline tootja hakkab Covid-19 vaktsiini tootma, kui edukad erinevad tootjad on, millal vaktsiinid turule tulevad ja kui tõhusad need lõppkokkuvõttes on," selgitab Laarmann. "Kõik riigid ootasid vaktsiini, nõudlus oli tohutu. Me ei teadnud veel õieti, kuidas see küsimus Euroopa Liidus lahendada. Hiljem otsustasime, et vaktsiine on mõistlikum osta Euroopa Liidule ühiselt."

"Erilist võimalust tingimiseks ei olnud, sest vaktsiine tahtsid kõik riigid," kinnitab Janar Holm. "Hind oli täpselt selline nagu Eesti koos teiste euroliidu riikidega ühise tellimuse alusel sai." Tema sõnul pidasid kõik EL-i liikmesriigid mõistlikuks võtta vaktsiine varuga, juhuks kui olukord peaks päris hulluks minema. "See ongi halvimaks stsenaariumiks valmistumise hind," ütleb riigikontrolör.

Heli Laarmann selgitab, et kõigis EL-i liikmesriikides tuleb mingi osa vaktsiine maha kanda. Sellise suure vaktsineerimise korral on teatud kaod loomulikud ja neid pole võimalik vältida. Teisest küljest on varude olemasolu hea, sest me oleme pidevalt valmis soovijaid vaktsineerima. Riigikontrolöri arvates on tagantjärele kõik targad, kuid kahe aasta eest ei teadnud me sellest viirusest midagi. "Olen kindel, et inimesed oleksid valitsuse peale väga pahased, kui praegu möllaks jälle pandeemia, aga vaktsiine ei oleks," rõhutab Janar Holm.

Lepingud tuleks ümber teha

Baltimaade peaministrid tegid ettepaneku alustada läbirääkimisi, et teha muudatusi vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingutesse. Laarmanni sõnul võib Eesti alustada läbirääkimisi tarnetähtaegade edasilükkamise üle. Läbirääkimised ühe ravimifirmaga läksid edukalt: mai- ja juunitarned lükati edasi. Vaktsiiniostjad soovivad lisada olemasolevatesse lepingutesse ka klausli, mis annaks õiguse saada vanade asemel uusi vaktsiine, mis kaitsevad võimalike uute Covid-19 tüvede vastu.

"Kõik praegused vaktsiinid on välja töötatud esimese viirusetüve vastu," selgitab Merits. "Hiljem on aga tekkinud väga erinevad tüved. Vaktsiinitootjad on väljendanud valmisolekut töötada uute tüvede vastu välja uued vaktsiinid, kuid seni pole keegi seda lubadust täitnud. Kuni mingeid uusi vaktsiine pole välja töötatud, on mõttekas kasutada ladudes olevaid, sest need on oma ülesandega hästi hakkama saanud," räägib viroloog. Tema arvates pole Covid-19 meid veel rahule jätnud, seepärast kuluvad vaktsiinid marjaks ära.

"Uus koroonalaine on vältimatu. Põhjus pole ainult viiruse muutumises, vaid ka selles, et vaktsineerimise tulemusena ja haiguse läbipõdemisel saadud immuunsus ei ole pikaajaline. Kaitse nakkuse vastu langeb ja see loob viirusele head tingimused uue laine tekitamiseks."

Merits usub, et uuesti peavad süstima nii need, kes on teinud ühe või kaks süsti, kui ka need, kes on kolmanda vaktsiinidoosi kätte saanud. "Meil on vaktsiinivarud, mida saab vajaduse korral lisadoosina kasutada. Kolmandast doosist saadud immuunsus kestab kuus kuni üheksa kuud ning kaitseb väga tõhusalt raske haigestumise eest. On peaaegu kindel, et tuleb saada ka neljas doos. Oma põhieesmärki - pakkuda kaitset raskete, haiglaravi nõudvate või surmaga lõppevate juhtude eest - täidavad vaktsiinid hästi. Kui inimene on juba koroonaviirusega haiglasse sattunud, on vaja teisi vahendeid. Ka need on väljatöötamisel, kuid pole nii efektiivsed."