Laupäeva hommik algas minu ja Kristjan Svirgsdeni jaoks kell 4.08 kui naaberkülas Malotaranivkas, mis asub mõne kilomeetri kaugusel meie hotellist, toimusid võimsad plahvatused.

"Kõik värises. Meie pööningul lendas aken sisse. Tundus, nagu see plahvatus oleks olnud saja meetri kaugusel. Kartsime kohutavalt. Kokku oli neli plahvatust. Me arvasime, et see juhtus küla vanas keskuses, aga selgus, et see oli palju lähemal. Kõik on hävinud. Vaesed inimesed," ütles Malotaranivka küla elanik Svetlana.

Valentina jäi imekombel ellu, aga tema maja pole enam alles.

"Kell pool neli läksin tualetti. Siis tahtsin tagasi voodisse minna kui järsku käis kohutav pauk ja kõik langes sisse. Mul õlg oli verine. Õde sai jalast haavata. Õde oli just mulle linnast külla tulnud," kirjeldas Valentina, kes plaanib nüüd minna naaberkülla poja juurde. "Ta elab seal, tal on kolm last. Mul on kolm väikest pojatütart  ühe-, kahe- ja kolmeaastane. Poeg tuli mulle järele, aga mu kodu oli ju siin," rääkis ta.

Peale sugulaste püüab kannatanuid abistada ka kohalik omavalitsus.

"Praegu me eeskätt registreerime kõiki abitaotlusi, paneme kirja kahju taseme ning seejärel hakkavad nii elanikud kui ka linnavalitsus valmistama ette dokumente vastavalt kehtivale seadusele kompensatsiooni saamiseks," ütles Kramatorski linnavalitsuse sotsiaalkaitseameti ülem Serhii Kukotško.

Nii ametniku kui ka kohalike elanike sõnul ei olnud külas ei Ukraina sõjaväelasi ega sõjatehnikat.

"Selle pommitamise eesmärk jääb arusaamatuks. Siin on ümberringi ainult elumajad. Minu selja taga asus pood, siin oli ka poe ladu. Ei mingeid strateegilisi objekte, mitte ühtegi sõjaväelast," rääkis Kukotško.

"Ma ei tea, me siin sõjaväelasi pole näinud. See siin oli pood, kas see on sõjaväeobjekt? Ei ole. Te ise ju näete, et see oli pood. Veel mõni päev tagasi oli see avatud. Me pole siin sõjaväelasi näinud," ütles külaelanik Svetlana.

Õnneks ei saanud mitte keegi pommitamises surma. Kaks külaelanikku, kes said haavata, saadeti kohe Kramatorski haiglasse.