Oluline 8. mail kell 22.40:

- Vene relvajõudude pommirünnakus Luhanski oblastis Bilohorivka külas asunud koolile sai surma vähemalt kaks inimest, kuid umbes 60 on siiani varemete all;

- Ukraina teatel ebaõnnestusid paljud Vene vägede läbimurdekatsed;

- Azovstali kaitsjad: pole kindel, et kõik tsiviilisikud evakueeriti;

- Zelenski rääkis, et 8. mail tähistatakse ka Ukraina rahva kangelastegusid ja panust Hitleri-vastase koalitsiooni võidus. Zelenski andis mõista, et varjumine ei päästa Vene presidenti Vladimir Putinit vastutusest Ukrainas algatatud sõja eest;

- USA taasavas saatkonna Kiievis;

- Vene raketirünnak tabas Odessa oblastis elurajoone;

- Ukraina asub pärast tsiviilelanike evakueerimist Azovstali tehasest tegelema sinna veel jäänud haavatud sõdurite ja meedikute evakueerimisega, ütles president Volodõmõr Zelenski;

- Briti valitsus lubas Ukrainale veel täiendavalt 1,3 miljardi naelsterlingi eest sõjalist abi;

- Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov teatas pühapäeva varahommikul, et tšetšeenide üksus võitis oma kontrolli alla Popasna. Ukraina eitab seda ning kinnitab, et lahingud linna pärast jätkuvad;

- Ukraina relvajõudude teatel lõid nad viimase ööpäevaga tagasi üheksa Vene vägede rünnakut, mis kandsid raskeid kaotusi. Üle kogu riigi kõlasid öösel õhuhäire sireenid;

- Venemaal kulub sõjapidamiseks Ukrainas 900 miljonit dollarit (850 miljonit eurot) päevas, millele lisanduvad veel lääne sanktsioonidest põhjustatud kahjud;

- Ukraina kaitsejõudude tavapärase hinnangu kohaselt Venemaa senistele sõjakaotustele jäi vaenlane ööpäevaga ilma 400 sõdurist, 28 soomukist ja kaheksast tankist.

Vene pommirünnakus koolile kaks hukkunut, 60 veel varemete all

Vene relvajõudude pommirünnakus Luhanski oblastis Bilohorivka külas asunud koolile sai surma vähemalt kaks inimest, kuid umbes 60 on siiani varemete all ning nende saatus on teadmata.

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul heideti koolimajale, kuhu olid varju läinud umbes 90 inimest, pomm laupäeva pärastlõunal. Praeguseks on 30 inimest rusudest elusana välja toodud.

"Seitse neist on vigastatud," märkis Haidai ning lisas, et ülejäänud 60 võivad olla hukkunud.

Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa postitas video, kus peaks näha olema hävitatud koolimaja.

No words… 60 people killed as a result of Russian bombing a school in Bilogorivka on May 7 - officials #StopRussia #StandWithUkraine pic.twitter.com/ZXhaqcQIM7

— Mariana Betsa (@Mariana_Betsa) May 8, 2022

Ka Bilohorivka lähedal asuvas Šõpilovo külas on tõenäoliselt inimohvreid, sest seal tabas õhurünnak maja, kus oli 11 inimest.

Ukraina: paljud Vene vägede katsed rindel läbi murda ebaõnnestusid

Ukraina relvajõudude teatel suutsid nad pühapäeval mitmes piirkonnas peatada Vene vägede läbimurdekatsed.

Vene vägede peamine rünnakujõud on koondatud Izjumi linnast lõuna poole, millega soovitakse ümber piirata Luhanski oblastis mitmeid piirkondi kaitsvaid Ukraina vägesid, vahendas CNN.

Ukraina kindralstaabi sõnul koondasid okupandid vägesid ja täiendasid varusid suuremaks rünnakuks, kuid Ukraina väed peatasid uute alade vallutuskatsed.

Vene väed on muutnud sihti ning enam ei rünnata aktiivselt Harkivi suunas, märkis kindralstaap oma ülevaates. Samas jätkatakse osa Harkivi oblasti piirkondade pommitamist.

Luhanski oblastis valmistub vaenlane ründama Severodonetskit ja Lõsõtšjanskit, lisas kindralstaap. Neid kaht linna on Vene väed pommitanud juba nädalaid.

Evakuatsioonikonvoi jõudis Zaporižžjasse

Kagu-Ukrainast, sealhulgas Mariupolist tsiviilelanikke evakueerinud busside konvoi jõudis pühapäeva hilisõhtul Ukraina vägede käes olevasse Zaporižžjasse, vahendas Reuters.

Kokku saabus Zaporižžjasse 170 evakueeritud tsiviilisikut.

Evakueeritute seas ka Mariupolist Azovstali tehase territooriumilt evakueeritud inimesed.

BREAKING: After weeks of living largely underground, over 170 civilians from Azovstal and Mariupol area have arrived in Zaporizhzhia.

This is the 3rd safe passage operation we've coordinated with @UN.

We're deeply relieved we could help more civilians get to a safer place. pic.twitter.com/xVDw195VLn

— ICRC (@ICRC) May 8, 2022

Vene raketirünnak tabas Odessa oblastis elurajoone

Vene vägede tehtud raketirünnakud vigastasid Odessa oblastis üht inimest ning põhjustasid elektrikatkestuse kuues asulas, teatasid oblasti võimud.

On May 8 at 16:20 local time, the Russian troops launched 3 missiles on Odesa from the Black Sea. One was shot down by Ukrainian air defense, the other two hit a residential area and destroyed recreation areas — Operational Command South pic.twitter.com/drtb0vxbi1

— Hromadske Int. (@Hromadske) May 8, 2022

Vene väed lasid pühapäeva pärastlõunal Mustalt merelt Odessa poole kolm raketti, millest ühe lasi alla Ukraina õhutõrje, ülejäänud kaks tabasid elurajoone, teatas Ukraina vägede lõuna staap.

Vene vägede raketirünnak tabas ka Kirde-Ukrainas asuvat Sumõ oblastit, kus üks rakett tabas juudi surnuaeda.

Sumy shelling: a missile hit a Jewish cemetery pic.twitter.com/B1ROR0UAGE

— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) May 8, 2022

Vene vägede pommid tabasid naftarafineerimistehast

Kütusekriisis vaevlevat Ukrainat tabas veel üks löök, kui Vene vägede pommitamises sai kahjustada Lõsõtšjanskis asuv naftarafineerimistehas.

Kahjustada said tootmishooned, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai. Tema sõnul oli pühapäevane rünnak jätk eelnenud rünnakutele. Rünnakuga tekkinud tulekahju on Haidai sõnul keeruline kustutada, sest Vene vägede suurtükituli pole lakanud.

Azovstali kaitsjad: pole kindel, et kõik tsiviilisikud evakueeriti

Ukraina vägede viimast tugipunkti Mariupolis kaitsva Azovi rügemendi asekomandör kapten Sviatoslav Palamar ütles pühapäeval veebi teel antud pressikonverentsil, et nad ei saa kinnitada laupäevast väidet, et kõik tsiviilisikud on Azovstali territooriumilt evakueeritud.

"Tsiviilisikuid evakueeriti kolme päeva jooksul. Me ei tea, kas kõik evakueeriti. Evakueerimise ajal kaks meie sõdurit tapeti ja kuus sai vigastada. See oli evakueerimise hind," ütles ta.

Palamari sõnul on Vene väed jätkanud Azovstali pommitamist ning üritavad seda tormijooksuga vallutada. "Me jätkame võitlemist kuni oleme elus, et tagasi lüüa Vene okupandid. Meil ei ole palju aega, me oleme ägeda pommitamise all," ütles ta.

Palamar ütles, et paljud võitlejad on haavatud ning palus võimalust nende evakueerimiseks. "Me oleks võinud Mariupolist taganeda, sest me nägime, kui ohtlik on olukord. Kuid me otsustasime jääda, meil oli käsk kaitsta Mariupolit," lausus ta.

Rügemendil on veel relvi, laskemoona ja vett, ütles võitleja Ilja Samoilenko. Ta lisas, et tehase alal on veel tosinaid tsiviilisikuid.

"Allaandmine on meie jaoks vastuvõetamatu, sest me ei saa vaenlasele nii suurt kingitust teha. Me oleme põhimõtteliselt surnud mehed. Enamik meist teab seda. Seetõttu me võitlemegi nii kartmatult," lausus Samoilenko.

Rügemendi juhid ütlesid pressikonverentsil, et Vene väed on Mariupolis tapnud 25 000 tsiviilisikut.

Commanders of #Azov regiment who resists #Russia in Azovstal plant in #Mariupol tell during the press-conference via Zoom, that about 25,000 civilians have been killed in the city by Russia.
In this thread you can read the most important things they tell. pic.twitter.com/Hy25FDkTQ5

— katerina sergatskova (@KSergatskova) May 8, 2022

USA suursaadik naasis Kiievisse

USA suursaadik Ukrainas Kristina Kvien naasis pühapäeval koos oma meeskonnaga Kiievisse, vahendas Reuters.

USA saatkond suleti Kiievis veebruari keskpaigas enne Venemaa sissetungi algust. Mõned saatkonna töötajad jäid siiski Ukrainasse, kui mitte Kiievisse, vaid Lääne-Ukrainasse Lvivi. Venemaa sissetungi päeval, 24. veebruaril, peatati saatkonna tegevus ka Lvivis.

Tsiviilkonvoi tulistamises hukkus mitu inimest

Vene väed tulistasid konvoid, kus olid inimesed, kes põgenesid Harkivi linna lähedalt lahingute eest, hukkus mitu inimest, teatas Harkivi oblasti politsei.

Politsei uurimisosakonna ülem Serhi Bolvinov ütles, et politsei kaotas konvoiga ühenduse mõni päev tagasi. Konvois oli 15 autot, mis liikusid Starõi Saltivi küla lähedal, kus viimastel päevadel on käinud ägedad lahingud. Konvoi üritas jõuda Ukraina vägede käes olevale alale.

Konvoi rusud leiti reedel. Uurijad leidsid ka purunenud Vene vägede tanki ja kahe Vene sõduri surnukehad.

Tsiviilisikute autodest leiti neli laipa.

Zelenski: kurjus hävitatakse

Ukrainlased ületavad kõik raskused ja võidavad sõja, aga kurjus hävitatakse, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval, kui Euroopas tähistatakse võitu natsi-Saksamaa üle, avaldatud videopöördumises.

Zelenski rääkis, et 8. mail tähistatakse ka Ukraina rahva kangelastegusid ja panust Hitleri-vastase koalitsiooni võidus.

"Plahvatused, tulistamine, kaevikud, haavatud, nälg, pommitamine, blokaadid, massihukkamised, karistusoperatsioonid, okupatsioon, koonduslaagrid, gaasikambrid, kollased tähed, geto. Babii Jar, Hatõn, vangistus, sunnitöö. Nad hukkusid selle nimel, et igaüks meist teaks neist asjadest ainult raamatutest, aga mitte isikliku kogemuse kaudu. Aga läks teisiti," rääkis Zelenski.

"See on kõigi nende suhtes ebaõiglane. Aga tõde võidab. Ja me saame kõigest üle!" ütles Ukraina president.

Tema sõnul on selle tõestuseks Vinnõtsja lähistel asunud Adolf Hitleri punker Werwolf. "Kõik, mis sellest alles jäid – mõned kivid. Varemed. Selle jäänused, kes pidas ennast suureks ja võitmatuks," tõdes Zelenski.

"See on meeldetuletuseks meile ja tulevastele põlvkondadele. See, mille eest võitlesid meie esivanemad. Ja tõestasid: mitte ükski kuri ei pääse vastutusest. Ei saa varjuda punkrisse. Sellest ei jää kivi kivi peale. Nii, et me võidame kõik. Ja me teame seda täpselt, sest meie sõjaväelased ja kõik meie inimesed – on nende järeltulijad, kes võitsid fašismi. Nii et nad võidavad uuesti," rääkis Ukraina president.

"Ja uuesti saabub rahu. Lõpuks ikkagi! Me saame üle talvest, mis algas 24. veebruaril ja kestab veel ka 8. mail. Aga see lõppeb kindlasti ning selle sulatab Ukraina päike. Ja võtame kogu rahvaga oma koidiku vastu. Ja sugulased ja armastatud, sõbrad ja lähedased on taas meie kõrval! Ja ajutisel okupeeritud linnade ja külade kohal hakkab taas lehvima meie lipp," lubas Zelenski. "Ja enam ei saa olema mustvalgeid unenägusid, vaid ainult sinikollased. Lõpuks see juhtub. Selle eest võitlesid meie esivanemad," rääkis Ukraina president.

Euroopas tähistatakse Natsi-Saksamaa alistamist Teises maailmasõjas 8. mail, Venemaal peetakse selle märkimiseks võidupüha 9. mail.

Ukraina asub tegutsema haavatute päästmiseks Azovstalist

Kui laupäeval jõudis lõpule evakuatsiooni esimene etapp, siis selle teine osa saab olema äärmiselt keeruline, kuid me ei kaota lootust, ütles Zelenski oma öises pöördumises.

"Muidugi, kui kõik täidavad kokkuleppeid. Muidugi, kui ei valetata," lisas ta.

"Muidugi tegeleme ka oma sõjaväelaste evakueerimisega. Kõigi nende kangelaste, kes Mariupoli kaitsesid. See on äärmiselt keeruline, aga tähtis," rääkis Ukraina president.

Zelenski tänas evakuatsiooni korraldamisel abiks olnud Punase Risti ja ÜRO esindajaid ning lisas, et valitsus püüab luua humanitaarkoridorid kõigi Mariupolisse jäänud elanike ja ümberkaudsete asulate lahkumiseks.

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk teatas laupäeva õhtul, et Mariupoli Azovstali tehasest on evakueeritud kõik naised, lapsed ja vanurid. Kokku suudeti linnast välja tuua umbes 300 inimest.

"See osa Mariupoli humanitaaroperatsioonist on läbi," kirjutas asepeaminister laupäeval Telegramis.

Ühendkuningriik lubab Ukrainale 1,3 miljardi naela eest sõjalist abi

Ühendkuningriigi valitsus teatas pühapäeval peetava G7 kohtumise eel, millele on kutsutud ka Ukraina president, et annab Ukrainale veel täiendavalt 1,3 miljardi naelsterlingi (1,5 miljardi euro) eest sõjalist abi

Uus abipakett peaaegu kahekordistab Briti valitsuse varasemad abilubadused. Valitsuse teatel on see suurim relvakonfliktiks eraldatud summa pärast Iraagi ja Afganistani sõdasid.

"Putini jõhker rünnak ei tekita mitte ainult Ukrainas kirjeldamatut hävingut, aga see ohustab rahu ja julgeolekut kogu Euroopas," ütles peaminister Boris Johnson, kes on üks tugevamaid Ukraina toetajaid välisriikide liidrite seas.

Valitsuse teate kohtub Johnson järgmisel nädalal suurimate kaitsetööstuse ettevõtete esindajatega, et arutada Ukraina sõjaga seoses kasvanud nõudluse rahuldamiseks tootmise suurendamist.

Ukraina tunnistas Popasna loovutamist

Ukraina üksused taganesid Luhanski oblastis Popasna linnast, ütles oblasti kuberner pühapäeval.

Kuberner Serhi Haidai ütles, et Ukraina väed lahkusid linnast, et võtta sisse tugevamad kaitsepositsioonid. "Seal oli kõik purustatud," lisas kuberner linnale viidates.

Varem oli Venemaa Tšetšeenia vabariigi liider Ramzan Kadõrov pühapäeva varahommikul teatanud, et Vene vägede koosseisus Ukrainas võitlev tšetšeenide üksus võitis Popasna oma kontrolli alla.

"Tšetšeenia eriüksuse võitlejad võtsid suurema osa Popasnast oma kontrolli alla," teatas Kadõrov sotsiaalmeediakanalis Telegram. "Linna keskus ja peatänavad on täielikult puhastatud," lisas ta.

Ukraina väitel tõrjuti üheksa Vene vägede rünnakut

Ukraina relvajõudude teatel lõid nad viimase ööpäevaga tagasi üheksa Vene vägede rünnakut.

Donetski ja Luhanski oblastis peale tungiv Venemaa sõjavägi kandis raskeid kaotusi, teatas Ukraina armee, mille väitel hävitati viimase päevaga 19 Vene tanki, 20 lahingusoomukit, neli eriülesandega soomukit ja kuus muud sõidukit.

Laupäeval ja ööl vastu pühapäeva kõlasid õhuhäire sireenid üle kogu Ukraina.

Väljaande Kyiv Independent andmeil anti õhuhäiret Kiievis, aga ka Donetski, Hmelnõtskõi, Tšerkassõ, Tšernihivi, Žõtomõri, Ivano-Frankivski, Kirovohradi, Vinnõtsja, Volõni, Tšernivtsõ, Zakarpatia, Rivne, Ternopili ja Odessa oblastis.

Newsweek: Vene sõjakulud on 900 miljonit dollarit päevas

Venemaal kulub sõjapidamiseks Ukrainas 900 miljonit dollarit (850 miljonit eurot) päevas, vahendab uudisteajakiri Newsweek USA sõjanduseksperdi hinnangut.

Militaaruudiste väljaande SOFREP peatoimetaja Sean Spoonts rääkis, et Venemaa peab sõjas kuluva varustuse, sõjatehnika remondi, laskemoona, kütuse ja sõjaväelaste palkadeks arvestama iga päev umbes 900 miljonit eurot. Ainuüksi tiibraketid maksavad 1,5 miljonit dollarit tükk, selgitas Spoonts.

Otsestele sõjakuludele lisanduvad lääne sanktsioonidest tingitud majanduskahjud, lisas ekspert.

Briti luure: Vene kõrgete ohvitseride osalus lahingute juhtimises pole edu toonud

Vene kõrgete ohvitseride saabumine rindele Ukrainas, et isiklikult lahingutegevust juhtida, ei ole andnud sisulist tulemust ning on toonud üksnes kaasa suuremad kaotused nende hulgas, öeldakse Briti sõjaväeluure pühapäeval avaldatud ülevaates.  

Kõrgemate ohvitseride rindele minek on viinud nende hukkumisele ning seetõttu on pidanud nende asemele astuma ohvitserid, kes ei ole selleks veel valmis, märkis Briti luure.

"Raskused juhtimisel nagu ka vägede ebakindel tegutsemine rindel on ajendanud kõrgemaid ohvitsere isiklikult lahinguväljale minema, ilmselt selleks, et operatsioonide juhtimine isiklikult enda kätte võtta," öeldakse Briti sõjaväeluure raportis.

Selles märgitakse, et Vene komandörid delegeerivad harva operatiivülesandeid oma alluvatele, mistõttu napib neil olulist juhtimiskogemust.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 08 May 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/d9OZdgCPKz

#StandWithUkraine pic.twitter.com/dGuAeC1DIh

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 8, 2022

Aga siiski ei ole märgata, et kõrgemate komandöride kohalolek eesliinil oleks kuidagi parandanud või muutnud operatiivolukorda. Venelaste edu  takistavad puudused planeerimises ja vägede toetuses, lisati samas.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 25 500;

- tankid 1130;

- jalaväe lahingumasinad 2741;

- lennukid 199;

- kopterid 156;

- tiibraketid 92;

- suurtükisüsteemid 509;

- õhutõrjesüsteemid 86;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 179;

- operatiiv-taktikalised droonid 360;

- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 1961;

- laevad / paadid 12;

- eritehnika 39.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.