Sada aastat tagasi peeti Eestis esimest korda emadepäeva
1922. aastal pandi kirjanik Helmi Mäelo eestvedamisel Tartumaal asuvas Udernas alus emadepäeva tähistamisele Eestis. Täna tähistati emadepäeva sünnikohas 100 aasta möödumist esimesest emadepäevast.
Eelmise sajandi alguses Uderna koolis õppinud Helmi Mäelol tekkis idee emadepäeva tähistamiseks 1922. aastal Soome eeskujul. Olles ise pärit suurest perest ja nähes, kuidas naaberriigis emasid emadepäeval austatakse, otsustas Mäelo ka ise oma kodukoolis emadepäeva korraldada, rääkis Uderna kooli endine õpetaja Aime-Laine Kahk
"Ta tundis tänuvõlga ja ka valehäbi vahepeal, sest nende peres oli ema sünnitanud 12 last. Helmi tuli ilmale seitsmenda lapsena ja ei saanud algul aru, miks peab neid lapsi nii palju olema. Aga kui ta mõistis, kui suur on ema ohverdus ja laste jaoks pühendumine, siis ta pidas seda esimest emadepäeva," lausus Kahk.
"Me olime Helmi Mäelo naabritalus ja minu ema 25-aastase noore emana võttis sellest emadepäevast osa ja rääkis mulle, et see oli väga ilus üritus ja rahvale meeldis. Rahvast oli nii palju, et ei mahtunud koolimajja ära," ütles pühapäevase sündmuse korraldaja Kalev Jago.
Nii on Jago otsustanud võtta traditsiooni elushoidmise enda peale. 100 aasta möödumise puhul esinesid pühapäeval üritusel mitmed kooli vilistlased ja esinejad kaugemaltki. Rõõmsaks tegi korraldajat asjaolu, et paljude aastate jooksul on emade tähtsus tõusnud.
"Emadest on hakatud rohkem lugu pidama. Emasid austatakse, emadele kingitakse lilli. Kui ei oleks eesti ema, ei oleks eesti rahvust, keelt, kultuuri. Tänu eesti emadele on säilinud eesti rahvas, keel, kultuur. Elagu eesti emad," ütles Jago.
Toimetaja: Marko Tooming