Kuna Venemaa lipu all sõitvad laevad ei tohi alates aprilli keskpaigast  enam siseneda Euroopa Liidu sadamatesse, on Vene kaubalaevade liiklus Euroopa Liiduga peatunud. Muuga sadama HHLA konteinerterminali on seetõttu hoiule toodud suur kogus merekonteinereid. Eesti kaubavahetuse tippkoormuse ajal on olnud sadamas 12 000 konteinerit.

"Meil on sees rekordkoguses konteinereid, peaaegu 17 000. Ruumi – ütleme nii, et olles väga leidlik, võib-olla peaaegu 20 000 saaks täis üheaegselt, aga rohkem enam ei venita välja. Enamus nendest on tühjad konteinerid, mis olid Venemaal ära toodud, laevaliinid evakueerivad Venemaalt sadamaid," lausus HHLA TK Estonia juhatuse liige Andres Uusoja.

Uusoja sõnul on kriis tekitanud olukorra, kus laevaliinid peavad oma logistika kogu tarneahela ümber vaatama ja viivad konteinerid sinna, kus neid on mõistlik hoiustada.  

Üldiselt mõjutab Eesti sadamaid Venemaa laevade kadumine vähe. Kui Eesti sadamates on tavaliselt aastas 10 000 laevakülastust, siis Vene lipuga laevad käisid siin vaid 340 korda. Kuid suurem mõju on Vene kaupade sanktsioneerimisel.      

"Kui me räägime kaubamahtudest, mis läbi Eesti sadamate liiguvad, siis umbes 39 miljonit tonni aastas. Sellest umbes 21 miljonit on transiit, mis peamiselt ongi kas Venemaalt ja Valgevenest. Kõige suurema mõjuga on väetised, mis on sanktsiooni alla sattunud. Praegu kaalutakse kuuenda sanktsioonipaketi raames sanktsioone naftatoodetele ja sellel on juba oluliselt suurem mõju," lausus majandusministeeriumi meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus.

Transiitkaubanduse sanktsioonide tõttu on Eestis sattunud raskustesse Venemaaga äri ajavad sadamaoperaatorid.

"Neid ettevõtteid on, oleme sektoriga tihedas koostöös olukorda monitoorimas, sanktsioonid on muutumas pidevalt. Eks me peame mõjusid hindama ja täpne mõju avaldub lähiajal, kui kuues pakett valmis," ütles Viilipus

Ministeerium on ette valmistamas toetusmeetmeid raskustesse sattunud sadamate ja raudtee ettevõtetele.