Riik plaanib palgatoetust sadamatele ja raudteedevedudele

Majandusministeerium plaanib ajutist palgatoetust sadamate ja raudteevedudega seotud ettevõttetele, kes on Vene transiidi ärakukkumise tõttu kaotanud olulise osa käibest. Kogu sektor otsib uusi kaubavooge.

Muuga teraviljaterminalis laaditakse ümber Kasahstanist saabunud linaseemneid. Viimati jõudis siia Kasahstani teravilja 14 aastat tagasi. Nüüd saabus 73 vagunitäit, Eestist liiguvad linaseemned edasi Belgiasse.

"Kasahhid tahavad väga Eesti kaudu tööd teha. Kasahstan on väga suur kõrgekvaliteetse nisu eksportija. Aastate 2005–2007 viljahooaegadel  töötlesime 1 kuni 1,3 miljonit tonni Kasahstani teravilja. Seega nad mäletavad meid ja tahavad Kasahstanist läbi Eesti teravilja eksportida," ütles Muuga teravilja terminali juht Jan Lipinski.

Kasahstani kõrval on huvi olnud ka Usbekistanist ning viljale lisaks on võimalikud ka teised kaubad, näiteks metallid ja kivisüsi.

"Kasahhi teraviljatarne on ainult näide sellest. See näitab ilmekalt, et Kesk-Aasia riikide kaubavood otsivad uusi väljapääse rahvusvahelisele turule," lausus Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi.

Vene transiidi asendamine uute klientide ja lepingutega võtab paratamatult aega. Üleminekuajaks valmib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis plaan maksta eri sanktsioonide tõttu kannatada saanud transiidisektori ettevõtetele palgatoetust.

"Eks see saaks olema sarnane, nagu oli Covidi ajal, et teatud ulatuses palgatoetus, juhul kui käive on langenud 50 protsenti mingi ajalise piiranguga, näiteks kolm kuud või pikem. Ma arvan, et selline kolme kuu maht võiks olla äkki esimeses etapis piisav, et saada selgust uutest oludest," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

"Operaili puhul mahud on kukkunud umbes 50 protsenti ehk tegelikult on see abi ikkagi väga vajalik," märkis Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi.

Ukraina otsib oma kaupade ekspordiks maismaamarsruute, sest sõda takistab märkimisväärselt Musta mere äärsete sadamate tööd. Eestisse toomiseks on praegu üks võimalus – läbi Poola, Leedu ja Läti. Probleem on aga selles, et Poola ja Leedu piiril on erinevad rööpmelaiused.

Aas avaldas lootust, et ehk saab mingi tehnilise lahenduse ka selle probleemkoha ületamiseks välja mõelda. Kogu kadunud Vene transiiti me ilmselt siiski asendada ei suuda.

"Kõike me kindlasti ei suuda asendada, aga suure osa kindlasti võiks," ütles Aas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: