Möödunud kolmapäeva hommikul kell pool kümme tegi Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni liige Jaak Madison europarlamendis ettepaneku suruda alla gaasi hinnad. Venemaale peaks maksma vähem, ütles Madison. Tumesinine ülikond, pisut heledam lips, triibuline taskurätt ja EKRE logo rinna peal lisasid kindlust Madisoni väljendusrikkale häälele. 20 tundi hiljem murdsid viis Prantsusmaa politseiniku meie eurosaadiku pikali.

Teise eurosaadiku Riho Terrase garderoobivalikut hindama tulnud politseinikud ei huvitunud sellest, et Madison kohalikke seadusi tunneb. Tegijatel juhtub. Aeg-ajalt peab ka poliitik puhkama. Kõik algas kolmapäeva õhtupoolikul...

Kuidas see õhtu kulgema hakkas? Kes kellele helistas, et kuule, lähme välja?

Kolmapäev on meil tavaliselt Strasbourgis kõige kiirem päev, kus on kõige olulisemad debatid, kõige rohkem hääletusi ja tööpäev läheb tavaliselt ikka õhtul kella seitsme-kaheksani. Seejärel loomulikult minnakse tavaliselt kuhugi õhtust sööma, võetakse mõni jook. Too õhtu samamoodi. Alguses ma arvan, mina ja Riho [Terras -toim] läksime eraldi ja lõpuks õhtu käigus kuidagi me kohtusime, et sattusime lõpuks istuma ühes lauas.

Saatsite sõnumeid, et "Hei, mis teed?" või sattusite juhuslikult kokku?

Täiesti juhuslikult.

Mis need kohad on Strasbourgis, kus Eesti europarlamendi saadikud trehvavad? Kas on mingid meelispaigad?

Vanalinnas on loomulikult mõned restoranid, mis on kuulsamad ja vanemad, kus käiakse rohkem ja kus on võimalus kohata kolleege. Ja pärast, kui minnakse istuma ka mõnda baari või lokaali, siis ka neid on mõned tuntumad, kus käiakse tihedamini. Lõpuks me läksime istuma kohta nimega Les Aviateurs, mis tähendab Lendurid. See on selline viisakas koht, kus inimesed istuvad, naudivad õhtut, arutavad rasket tööpäeva. Lõpuks jah, me vist trehvasime seal.

(Tegu on kalli, kuid väärika baariga, mis kodulehe järgi rõõmustab inimesi juba 37 aastat. "Karaokeõhtud, koiotitüdrukud ja muud pidulikud üritused – seal saab aasta läbi koos sõpradega juua, kohtuda, lõbutseda ja muidugi tantsida kuni hommikuni 12 meetri pikkusel baarilaual," kiidab asutuse koduleht. – toim.)

Kes meie eurosaadikutest kõige vahvam seltsiline on? Kuuldavasti jaksab näiteks Yana Toom päris hiliste tundideni filosofeerida.

Ma ütleks, et Yana Toom on väga huvitav vestluspartner ja tark inimene. Ma arvan, kõik meie kolleegid Euroopa Parlamendis on toredad ja head inimesed, kellega annab rääkida. Aga eks kõige rohkem maailmavaateliselt ja ideoloogiliselt kattuvad need küsimused Riho Terrasega.

On varemgi juhtunud, et juttu jätkub hommikuni?

Vahel tõesti. Kui töönädal on läbi, järgmine päev ei ole väga palju kohustusi, eriti hommikul, siis kes see ikka kellaaega vaatab. Ei ole ju vahet, mis kell sa magama lähed, kui sa tead, et kõik tööülesanded on korralikult täidetud.

Kas niimoodi, nagu te Terrasega istusite, saab töömõtted peast ära ka? Kas hommikutundidel tulevad lõpuks ka inimlikud teemad pähe?

Ma ütleks, et väga vähe. See on isegi kurb, aga ega see poliitteema väga ei unune peast isegi õhtustel tundidel ja vabal ajal. Lõppkokkuvõttes need aruteluteemad käivad ümber igapäevaelu, poliitküsimuste, parteipoliitika, mis olukord on praegu Eestis seoses meeletult kõrge inflatsiooniga, saamatu valitsusega, saamatu peaministriga. Ei ole väga palju muid teemasid, kui on poliitika.

Te istusite kell kolm hommikul selles Lendurite baaris ja rääkisite, et pagan, see inflatsioon on ikka kõrge?

Seda on võib-olla raske uskuda, aga tõesti. Kui sa elad 24/7 poliitikas sees, siis ei ole sellest väga kerge välja tulla. Sa võid küll üritada vestelda muudel teemadel, et millised on kellelgi hobid või kus keegi käib puhkamas aga lõpuks jõuame välja poliitikani.

Kas seal Lendurite baaris juuakse peamiselt õlut või on see rohkem kokteilibaar? Võtsite te shot'te, eesti keeles pitse ka?

Sealt saab minu teada kõike osta.

Mis teie õhtut küttis?

Alustasime kohviga, pärast väike tassike teed, lõpuks paar klaasi õlut ja üks shot'ikene nii-öelda töönädala lõpuks.

On seal mingi spetsiaalne shot või võtate valget?

Eks seal on erinevaid. Kuigi mina ei tellinud, siis ma ei saa öelda ka retsepti, mis seal lõpuks oli, aga ma arvan, et see oli midagi tekiilasarnast. Üks väike pitsikene tähistamaks edukaid hääletamisi. Ei olnud midagi suurejoonelist või erilist.

No mõnus, lips lõdvaks.

Jah, lõppkokkuvõttes, tihti kui inimesed üllatuvad, et poliitikud käivad väljas istumas, siis ma alati ütlen, et ka poliitikud on inimesed. Ka nendel on omad nõrkused ja tugevused ja ka nemad käivad väljas istumas. Täiesti tavapärane õhtu, ei midagi erilist.

Kella viie paiku hommikul olite te sellise asutuse nagu Live Club ukse ees. Kellel see mõte tuli, et võiks tantsu ka lüüa?

Meiega oli koos üks Hollandi kolleeg Riho poliitgrupist, väga meeldiv härrasmees. Kuna tema teadis niisugust meeldivat kohta, kuhu võiks minna, ütlesime me loomulikult, et ega meil kellaaja peale kojuminekut ei ole. Et alles kell 12 oli vaja hääletustele minna, siis muidugi me olime nõus, et läheme edasi. Läksime siis klubi juurde. Ääretult sümpaatne, meeldiv koht minu jaoks.

Kas teie tahtsite ikkagi istuda, te ei arvestanud mõnusa diskomuusikaga ja sellega, et ägedad inimesed löövad seal kella seitsmeni hommikul tantsu?

Selleks, et tantsu lüüa, peaks muidugi oma naised kaasa võtma. Paraku meil eelmine nädal Strasbourgis abikaasasid kaasas polnud. Aga kui me võtame järgmine kord Strasbourgi minnes oma kaasad kaasa, siis võib seal ka hommikul kella seitsmeni tantsu vihtuda ja elust rõõmu tunda.

Pildi pealt vaatan, Live Clubis on punased tuled, ilusad inimesed ja ukse peal tervitas teid kohalik šveitser. Mis mälestused teil temast on?

Sümpaatsed, väga sümpaatsed. Ma pean kohe ütlema, et tegemist ei olnud mustanahalise või neegriga või kellega iganes. Tegemist oli valge inimesega, kes võttis meid esimesena vastu. Ta pakkus, et pange oma üleriided ära, makske tasu garderoobi ja seejärel minge edasi. Ja sealt tekkis väikene sõnelus või mõtete vahetus minu hea kolleegi Riho ja selle šveitseri vahel.

Kuidas sellise asja peale tülli saab minna?

Riho jaoks tema pintsak on igapäevane riietus, millega ta käib näiteks tööl. Sama pintsak oli tal seljas, kui ta andis intervjuu "Aktuaalsele kaamerale", kui ta reedel Eestisse tagasi jõudis.

(Seda pintsakut võib igaüks ise vaadata. Punaka voodri, suurte metallist nööpide ja roheka kraega pintsak  paistab vähemalt pildi pealt mõnus ja pehme – toim.)

Seda Baieri stiilis pintsakut ei olnud Riho nõus ära andma. Tema hinnangul pole tegu väliriietusega. Ja kahjuks selle klubi turvamehe hinnangul polnud tegu pintsaku vaid väliriietusega. Sealt tekkiski tüli tühjast kohast ja täiesti mõttetu sõnelus.

Teie saite sisse?

Mina andsin oma välijaki ära ja läksin rõõmsalt sisse kuskil veerand tunniks.

Kuidas see klubi seest oli?

Kõik oli väga meeldiv ja vahva. Inimesed olid väga sõbralikud ja toredad. Mina võtsin endale varahommikuse kohvi koos piimaga, nautisin keskkonda ja lõpuks vaatasin, et minu head sõbrad ei ole jätkuvalt sisse tulnud. Siis selle sama turvamehe käest, kes oli valge, juusteta tugev prantsuse mees, küsisin ma, kus minu sõbrad on. Tema ütles, et väljas. Ma läksin siis välja ja seal oli jätkuvalt käimas sõnelus ja väikene vaidlus teema üle, kas pintsak on väliriietus või sellega võib klubisse minna.

Prantsuse meedia kirjutab, et vana kindral oli tolleks hetkeks nii ärritunud, et sõbrad pidid teda rahustama. Proovisite ka siis tüli klapitada? Eesti ja Prantsusmaa vägevad härjad olid ikkagi sarvipidi kokku läinud.

Kuigi ma ise olen oma tähtkujus Sõnn ja võib-olla äkilise ja keevalise iseloomuga, siis loomulikult tol varahommikul ma ütlesin Rihole, et võtame asja rahulikult, ei tasu minna üle piiri. Et lõpuks on tegu täiesti mõttetu vaidlusega.

Tolleks hetkeks olid detsibellid ikkagi karjumiseni jõudnud?

Elus niimoodi on, et suuremad vaidlused tekivad mitte millestki, eskaleeruvad järgmise konflikti astmeni ja lõpuks järgmine päev me avastame, et kuidas niimoodi ikka juhtus.

Kuidas nende rassistlike sõnadega oli? Teie ühtegi ei kuulnud?

Nii palju, kui mina olin Riho kõrval, ei kuulnud ma kordagi, et ta oleks öelnud midagigi rassistlikku. Klubi omanik väitis Delfile, et üks meist oli öelnud prantsuse keeles "ahv". Pärast seda ma guugeldasin, kuidas on prantsuse keeles "ahv".

Kuidas siis on?

Ma ei mäleta enam. Mingi s-tähega sõna oli.

Aga kuidas välismaal selle "neegri" sõnaga on? Paljud konservatiivsemad inimesed ütlevad, et "neeger" on ilus eestikeelne sõna, seda ei pea häbenema. Kas välismaal ikkagi hoitakse tagasi?

Sõltub ikkagi inimesest, kellega sa räägid. Kui sa ütled välismaal lihtsalt eesti keeles "neeger", siis sellest üldiselt probleemi ei ole, kuna see on eestikeelne sõna. Välismaalane võib aimata, mis see sõna tähendab. Aga see ei ole otsetõlkes tõlgitav näiteks prantslasele või sakslasele. Ta võib aru saada, millest sa räägid, aga see kindlasti ei ole aluseks süüdistada, et sa oled kuidagi rassistlik. Aga palju hullem on, kui sa lähed alusetult teise inimese juurde ja ütled talle näiteks "nigga" või "monkey". Siis see on solvav.

Klubi omanik ütles, et kutsus politsei. Riho Terras ütles, et kutsus ise endale politsei. Vahet pole. Aga kas teie saate aru, miks Terras politsei kutsus?

Ma üritan aru saada. Lõppkokkuvõttes oli vaidlus selle üle, kas võib sisse minna Baieri stiilis pintsakuga. Ja kui ma tulin klubist välja, siis käis vaidlus selle üle, kumb pool politsei kutsub. Ma arvan, et mõlemad pooled kutsusid politsei.

Teil on selja taga pikaajaline abipolitseiniku karjäär. Kas sellise asja pärast, et turvamees ei lase pintsakuga klubisse, on normaalne politseid kutsuda?

Varahommikul on see täiesti tavaline väljakutse. Varastel tundidel võib tulla väga põnevaid väljakutseid, sest inimesed on natuke emotsionaalsemad ja nendega tulebki rahulikumalt suhelda.

Mida Prantsusmaa politsei rääkis?

Ütleme nii, et mu esimene tunnetus oli kohe see, et Eesti politsei on tunduvalt parem. Eesti politseinikud on palju professionaalsemad ja ilmselgelt pädevamad selliseid olukordi lahendama. Aga Prantsuse politsei oli kohe alguses väga negatiivselt meelestatud ja agressiivne Riho suhtes. Otsekui Riho oleks midagi halvasti teinud või tema oleks milleski süüdlane.

Milles see agressiivsus väljendus?

Kohe oli küsimus, et milles probleem, mida sa tegid ja miks sa meid välja kutsusid. Kui inimene kutsub politsei välja, siis me eeldame, et politseinik on riigi esindaja ja suudab jääda rahulikuks ka varahommikul. Isegi inimestega, kes on emotsionaalsemad kui päevasel ajal.

Terras võttis siis telefoni ja hakkas filmima neid Prantsuse politseinikke.

Tõesti. Ja minu teada tänase päevani on Prantsusmaal lubatud olukorra filmimine või pildistamine. Hoolimata sellest, et Emmanuel Macron proovis läbi suruda seadust, mille kohaselt oleks keelatud igasugune politsei filmimine või pildistamine. Õnneks see seadus põrus Prantsusmaa ülemkohtus.

Mis siis edasi sai?

Ta sai filmida umbes kolm-neli sekundit. Selle järel üks Prantsusmaa politseinikest krabas jõuliselt tema käest telefoni enda kätte ja hakkas kustutama sealt sisu. Selle järel loomulikult mina, kes ma olin olnud kogu õhtu nii-öelda kõrvalseisja, ka tundsin ennast puudutatuna. Et kui minu hea kolleegi kallale minnakse ja tema käest haaratakse õigusvastaselt tema vallasvara, siis mina haarasin selle tagasi.

Te võtsite politseiniku käest telefoni ära?

Ma võtsin politseiniku käest ära Riho telefoni, sest politseinik oli haaranud selle enda kätte õigusvastaselt minu hinnangul. Ja kui ma olen nüüd uurinud Prantsusmaa seadusandlust, siis ma saan öelda, et ma ei rikkunud mitte midagi.

Kuidas politseinikud reageerisid sellele?

Ütleme, et Prantsuse politsei on väga äkiline ja jõuline ja ei armasta väga loosungit "võrdsus-vabadus-vendlus", mis kandis neid Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Selle peale umbes viis politseinikku tulid mulle peale, justkui mina oleks mingisugune agressor või kurjategija, sellepärast, et ma julgesin Prantsuse politseiniku käest tagasi haarata sõbra telefoni. Viis-kuus meest panid mind politseiautosse.

Kui ikka viie-kuuekesi tullakse, see tähendab, et te üks hetk leidsite ennast asfaldilt?

Umbes nii võib öelda.

Olitegi päris kõhuli asfaldil, käed selja taga?

Noh, piltlikult öeldes, kui me tahame olla väga kunstlikud, siis jah, võib ka nii väita.

Käed raudu ka pandi?

Noh, kunstlikult öeldes, visiooniliselt, ei ole väga kaugel see.

Oli valus ka?

Ei olnud. Lõpuks, ma ei ole ka kõige nõrgem ja pehmem poiss.

Kas te lasite ennast niimoodi rahulikult pakkida või mürasite vastu ka?

Loomulikult alguses, kui sulle tulevad viis-kuus vormikandjat peale alusetult, siis kes ikka sellega nõus oleks. Loomulikult ma hakkasin ka vastu, et mille eest tulete mind ründama. Kas selle eest, et ma kaitsen oma sõpra? Et teie läksite krabama tema telefoni. Ilmselgelt sellises olukorras mina seisan alati oma kolleegide ja sõprade eest ja teen kõik selle nimel, et neid hoida.

Aga kui teid ära pakiti, kuidas hea kolleeg käitus? Kas ta proovis teile appi tulla?

Tal oli samal ajal käimas mitu muud vaidlust. Nii selle asutuse turvameestega kui ka politseinikega. Selles olukorras olin ma üksinda, aga sellest ei ole hullu.

Niisiis, teid tõsteti politseiautosse, mis edasi sai?

Siis küsitigi, kus ma töötan. Ma ütlesin, et Euroopa Parlamendis. Nad küsisid, kellena. Ma ütlesin, et liikmena. Nad ei saanud täpselt aru, mida tähendab "member". Ma siis kordasin korduvalt, et ma olen "member of European Parliament". Siis nad küsisid prantsuse keeles, et kas député, ma ütlesin, et jah.

Siis nad küsisid, kas mul on dokumenti, ütlesin, minge võtke mu üleriided. Nad tõid mu välijaki, seal oli minu diplomaatiline pass. Aga see jutt, nagu me Delfist lugesime, nagu oleks emb-kumb meist hakanud vehkima diplomaatilise passiga, et me oleme justkui puutumatud, see ei vasta tõele.

Aga kuidas see diplomaatiline pass töötas? Pärast seda lasti teil minna?

Minuga oli kiire. Nii kui nad nägid passi, olin mina politseiautost vaba. Ja mõne aja vältel me lõpetasime kogu vaidluse ära ja läksime kõik oma teed. Kindlasti see oli üks alus, miks ei olnud meid põhjust rohkem kinni pidada.

Mis kell te magama saite?

Täitsa mõistlikul ajal, näiteks pool kuus. Ja minule piisab neljast-viiest unetunnist. Kell kümme hommikul olin ma parlamendis tööl ja kell kaksteist algasid hääletused. Mitte kuidagi ei saanud kannatada meie töövõime.

Kas see öö kohutas ka kuidagi? Kas järgmised ööd tulevad lühemad või aeg-ajalt ikkagi peab lipsu lõdvaks laskma?

Kui sa oled poliitik, siis muidugi on sul suurem kohustus käituda eeskujulikumalt kui tavainimesel. Loomulikult on inimesi, kes tundsid ennast tekkinud olukorrast häirituna ja nende ees ma siiralt vabandan. Meie eesmärk kindlasti ei olnud pahameelt Eesti inimestes tekitada. Aga samal ajal tuleb mõista seda, et ka poliitikud on inimesed. Eks me kõik oleme haavatavad. Poel vahet, kas sa oled konservatiiv või liberaal.