Lutsar: ma tahan, et oskaksime sügisel piiranguteta elada

Irja Lutsar.
Irja Lutsar. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi koroonaviirusega koos elama õppimisest on räägitud pandeemia algusest saadik, on järjekindlalt kogu selle aja Eestis kehtestatud üsna rangeid liikumis- ja tegutsemispiiranguid. Saabuval sügisel, mil järgmine laine tõenäoliselt tuleb, peaks proovima elada piiranguteta, ütles intervjuus ERR-ile viroloogiaprofessor Irja Lutsar.

Praegu seisab ees suvi ja see on viimastel aastatel olnud aeg, mil inimesed on saanud nautida piirangutevaba elu, sest nakatumine on langenud miinimumini ja haiglate koormus on kadunud. Kas ja millal me võime tänavu oodata, et järgmine koroonalaine Eestisse jõuab?

Kui nüüd see viimane, natuke spekulatsioonidel, natuke andmetel põhinev oletus on õige, siis lained, vaadates Lõuna-Aafrika vabariigi andmeid, tulevad iga kuue kuu tagant. Me võime välja arvutada, millal eelmisel laine tipp oli ja millal järgmine laine tuleb. Minu meelest meie tipp oli veebruaris-märtsis, ilmselt võib järgmine laine augustis alata.

Mis tundub olevat erinev – iga uus variant toob uue laine – kui varasemad variandid pärinesid algsest Wuhani tüvest, siis need variandid, mis Lõuna-Aafrika vabariigis puhanguid, BA. 4 ja BA. 5, need on omikronist pärinevad variandid.

Võimalik, et oleme jõudnud uude faasi, kus uued variandid hakkavad tekkima olemasolevatest ja algseid variante enam kuskil peidus ei ole.

Ja see on ka kindel Eestis, et me ei pääse järjekordsest lainest?

Kindel pole maailmas miski, aga tundub, et koroonaviirus jääb meiega. Maailmas on väga vähe inimesi, kes arvavad, et koroonaviirus lähemal ajal täiesti ära kaob. Küsimus on, millisel kujul ta end ilmutab. Kui tuleb selline variant, nagu oli omikron, siis sellega me saame ju edasi elada.

Meil on paljud teised viirushaigused, millega me rahulikult koos elame. Nüüd ongi küsimus, et kui palju uus laine hakkab meie elu segama, see tahab vastamist.

Mitu riigiametit on koostamas sügiseks koroonakava, kus on kolm stsenaariumit, milles kõige raskem on juhuks, kui peaks tekkima viirustüvede muteerumine. Kui tõenäoline see on?

See on hästi-hästi vähetõenäoline, et tekib viirus, mis levib kiiremini kui praegune; mis põgeneb immuunsuse eest täielikult ära, et seni omandatud immuunsus üldse ei tööta, ja kõige selle otsa põhjustab väga rasket haigust. Sest viirusel võtab uute mutatsioonide tekitamine ka endal energiat ära.

Pigem on kõige tõenäolisem stsenaarium, et tuleb viirus, mis oskab eelmist immuunsust vältida.

Kooselamisest viirusega on räägitud praktiliselt kogu pandeemia aja. Samas on koroonaviirus Eestis klassifitseeritud endiselt eriti ohtliku nakkushaigusena, aga üha rohkem pakutakse välja, et võiks olla hooajaline viirushaigus. Milline on teie hinnang?

Ma vaatan, NETS-i (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) definitsiooni ja ainus punkt, mida koroonaviirus seal täidab, on see, et tegu on hästi leviva viirusega. See on õige, see ongi hästi leviv viirus, tuulerõugeviirusega sarnane.

Aga minu arvates ainult selle kiire leviku tõttu ei saa viirushaigust panna eriti ohtlike viirushaiguste hulka. Kõik muud asjad, mis seal NETS-i punktides on, näiteks et ravi puudub – see ei ole õige, ravi on olemas.

Kui me vaatame haiglates toimunut omikroni ajal, siis see oli hoopis midagi muud kui delta ajal. Haiglates oli kuskil 60 protsenti inimestest, kes ei tulnud haiglasse ilmtingimata koroonaviiruse tõttu. Tuleb lahendada see probleem, kas endiselt kõik need haiged vajavad isoleerimist, kuhu neid isoleerida või on teatud haiged, kes isoleerimist ei vaja.

Mulle tundub, et omikroni laine koroonaviirus eriti ohtliku viiruse definitsiooni ei täida.

Kui koroonaviirus ümber defineerida hooajaliseks viirushaiguseks, tunduks piirangute kehtestamine ebamõistlik või oleks lausa võimatu. Kuidas hindate – kas me peaksime sügisel piiranguteta proovima elada?

Ma arvan, et me peame proovima kindlasti. Me peame iga piirangu puhul mõtlema, et mis on selle piirangu mõte. Mida mina olen pandeemiast õppinud ja mida ütlevad ka teised, et sellised üksikud piirangud – paneme ööklubid kinni või ärme müüme alkoholi peale kella üheksat või kümmet – need ei pruugi aidata.

Kasu võib tuua väga laialdaste piirangute kehtestamine, aga selleks peavad olema väga-väga head näitajad, nii et ma pigem tahaks küll, et me oskaksime ilma piiranguteta elada.

Aga näiteks maskikohustus?

Maskide kohta on kaks uuringut. Kahjuks kogu maailm on pandeemia ajal teinud väga vähe uuringuid. Ma olen rahvusvahelisel konverentsil, kus öeldi, et uuringute tegemiseks pole veel hilja. Praegu ongi ehk hea aeg, sest saame teha uuringuid ja ei pea rasketele haigetele keskenduma

Pigem on nii, et rohkem töötab see, kui inimene teeb ise otsuse tervisekäitumise järgi, kus olukorras ta on ja kus on maskid näidustatud ja kus ei ole. Pigem peaks rahva tervisliku käitumisega, tervisesse suhtumisega, teadusest arusaamisega tegelema, praegu on selleks aega.

Räägitakse ka neljandast vaktsiinidoosist. Vaieldakse, kas seda oleks vaja. Teie hinnangul, kas neljandat doosi oleks vaja ainult riskigruppidele või kõigile?

Neljanda doosi osas on eksperdid väga erineval arvamusel. Just kuulasin ettekannet, kus jagati vaktsiinivajadused kolme gruppi:  noored inimesed, terved inimesed, neile piisab kahest doosist. Kui on tegemist riskigruppidesse kuuluvate nooremate inimestega, siis nemad peavad kindlasti tegema kolm doosi. Ja neljas doos jääb immuunpuudulikele, eakatele, teatud gruppidele.

Kõigile neljas doos, selle kohta ei ole praegu piisavalt andmeid. Mida me näeme – vaktsiinid hoiavad ära hästi raske haiguse. Ka praegu. Aga praegu ükski vaktsiin ei ole väga hea viiruskandmise ärahoidmiseks. Nii et neljas doos kogu elanikkonnale praeguste vaktsiinidega – tundub, et enamik  eksperte arvab, et see ei ole väga mõistlik. Aga seda ma ütlen täna, maikuus. Võib-olla augustis on meil hoopis teised andmed ja anname teise soovituse. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: