"Meie vaates ei juhtu midagi, kui lisaeelarve jääb üldse vastu võtmata," ütles Helme ERR-ile.

Helme rääkis, et EKRE on esitanud lisaeelarve eelnõule ja sellega seotud eelnõudele üle 600 muudatusettepaneku. "Lisaeelarvega koos käib veel käibemaksuseaduse muutus ja aktsiisiseaduse muutus. Ilma nende muutmisteta ei saa ka lisaeelarvet vastu võtta, nii et me oleme need ära jaotanud. Eesmärk on sundida valitsust kuulama opositsiooni lisaeelarve menetlemisel," märkis ta.

Helme ütles, et kui valitsus tahab lisaeelarvega edasi minna, siis esitab EKRE kompromissettepaneku. "Hinnatõusu taltsutab ja Eesti majandust aitab see, kui me langetame kütuseaktsiise. Kui lisaeelarvesse võetakse aktsiisilangetused, siis me võtame oma muudatusettepanekud tagasi ja saame sellega normaalselt edasi liikuda," ütles Helme.

"Need asjad, millega valitsus reklaamib lisaeelarvet, ehk energiahindade tõusu kompenseerimine inimestele. 800-miljonilisest lisaeelarvest läheb selle peale 31 miljonit. Selle raha võiks vabalt võtta valitsuse reservist. Või riigikaitsele lisaraha seitse miljonit, selle võiks ka rahulikult leida isegi kaitseministeeriumi eelarve seest," rääkis Helme.

"See on naeruväärne, millega nad reklaamivad seda. Sajad miljonid on mõeldud riigiettevõtetele raha andmiseks – Eleringile ja Eesti Energiale. See on täiesti kurioosne praeguses olukorras, kus nad teenivad superkasumeid. Ja väga suured rahad lähevad lihtsalt erinevatele unistusprojektidele, mida meil reklaamitakse, kas siseturvalisuse tugevdamise või elanikkonna kaitse tugevdamise nime all. Näiteks 15 miljonit saavad julgeolekuasutused, kes ei ole vaesed. Ma võin seda kindlalt öelda," lisas ta.

Helme heitis ette ka ukraina põgenikega tegelemiseks mõeldud raha lisaeelarvesse panemist.

"270 miljonit läheb lihtsalt ukrainlaste peale, kusjuures tegelikult nendele ukrainlastele läheb vähem raha, aga kõik võimalikud MTÜ-d ja kogu see muu pagulaste ökosüsteem, need sotsiaalministeeriumi ümber olevad puugid teenivad sealt jube palju raha," sõnas Helme.

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas neljapäeval läbi lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele laekunud muudatusettepanekud, otsustas neid mitte toetada ja saatis lisaeelarve teisele lugemisele.

Lisaeelarve jaguneb kolmeks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on eelnõus ette nähtud 255,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ja sõja eest varju tulnud põgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 802,9 miljonit eurot.

2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine on kavandatud täiskogu istungile 18. mail.