"Peame olema valmis selleks, et sõda kestab pikemalt ja Ukraina vajab meie toetust järgmiste kuude ja aastate jooksul," ütles Marran reedel kaitseministeeriumis korraldatud pressikonverentsil.

Tema sõnul on Vene presidendi Vladimir Putini ambitsioonid endiselt suured – vallutada kogu Donbass ja kindlustada maismaaühendus annekteeritud Krimmiga ning soovitavalt Ukraina üldse merest ära lõigata ja luua maismaaühendus ka Krimmi ja Moldova separatistliku Transinistria piirkonna vahel.

"Samas on näha kääride suurenemist Putini tahte ja Vene relvajõudude sõjalise võimekuse vahelt," tõdes Marran. Tema hinnangul ei ole Venemaal sõjalisi vahendeid nii ambitsioonikate plaanide saavutamiseks.

Nii olevat Vene relvajõud suures osas ära kulutanud oma täpislaskemoona, selle varude taastamine võtab aga aastaid. Samuti on Venemaal raskusi kaotatud sõdurite asendamisel ning praegu teenivate sõjaväelaste moraaliga. Üle riigi küll püütakse värvata tapetute ja haavatute asemele uusi lepingulisi sõjaväelasi, aga see ei lähe väga libedalt ning nende väljaõpe pole ka piisaval tasemel, rääkis Marran.

Seetõttu häälestubki Venemaa juhtkond ümber pikaajaliseks konfliktiks Ukrainas ja vastasseisuks läänega. Nii ei räägita ka enam avalikkusele lootusest, et raske aeg saab peagi läbi ning üldse ollakse avalikes sõnumite palju tagasihoidlikumad.

Pikemajalisele sõjale viitab ka see, et Vene relvajõud sihivad üha enam Ukraina taristut, et seda hävitada.

Samuti ei anna praegune olukord lootust, et sõja suudaks lõpetada läbirääkimised, kuna kumbki pool pole valmis järeleandmisteks ning hoiab kinni oma eesmärkidest, mida loodab saavutada sõjaliste vahenditega, tõdes Eesti välisluure juht.

Kommenteerides Venemaa tuumaähvardusi, märkis Marran, et see on Venemaa poliitika tavapärane osa ja seda tehes loodetakse lääneriike hoida eemal Ukraina toetamisest. Tuumaähvardused muutuvad aktiivsemaks, kui Venemaa väljavaated lahinguväljal halvenevad, lisas Marran. Tema sõnul ei ole tuumarelva kasutamine praegu tõenäoline ning ta viitas ka USA luurejuhil Avril Haines'i paar päeva tagasi öeldule, kes rõhutas sama seisukohta.

Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tähendab rohkem Vene vägesid meie regioonis

Marrani sõnul on Soome ja eeldatav Rootsi otsus astuda NATO-sse väga suur julgeolekupoliitiline muutus siinses regioonis, mis aga toob ilmselt kaasa Vene sõjalise kohaloleku suurenemise meie piiride taga.

Tõenäoliselt kaalub Venemaa juhtkond praegu eri vastutegevusi. Selge, et peetakse vajalikuks muutma oma vägede paigutust meie piirkonnas, rääkis Marran. See tähendaks uute üksuste loomist meie piirkonnas või olemasolevate tugevdamist, mis tähendab ka täiendava relvastuse paigutamist siia regiooni, tõdes ta.

"Aga rõhutan, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on väga hea uudis," lisas ta.

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton rääkis samal pressikonverentsil, et kui Soome ja Rootsi astumine NATO-sse tähendab Eesti ja kogu regiooni kaitsmise lihtsustumist.

"Mõlema riigi sõjalised võimekused võetakse edaspidi arvesse sõjaliste operatsioonide planeerimisel NATO-s ja nemad saavad osaks NATO võimalikes sõjalises tegevuses Läänemere piirkonnas ja samuti kaitseplaneerimises," rääkis Duneton. "See võimaldab kaasata nende riikide kaitseväe NATO tegevustesse – annab alliansile täiendava tulejõu maal, merel ja õhus ning ka täiendava luurevõimekuse. See võimaldab õhuruumi sulgemist ja ka võimalike liikumiste piiramist merel. Samuti lihtsustab see ka [Eesti kaitsmiseks vajaliku] varustuse paremat liigutamist," lisas ta.

"Kokkuvõttes nii Läänemere regiooni kui Eesti kaitsmine tugevneb," rõhutas Duneton.