Ukraina väed on asunud Izjumi suunal vastupealetungile

{{1652501940000 | amCalendar}}
Ukraina rahvuskaardi sõdur Harkivi lähistel luuremissioonil.
Ukraina rahvuskaardi sõdur Harkivi lähistel luuremissioonil. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Bernat Armangue

Ukraina on suure tõenäosusega võitnud Harkivi lahingu ning takistanud Vene vägedel linna sissepiirata, samuti on alustanud Ukraina väed vastupealetungile Harkivi oblastis Izjumi suunal. Ukraina luure prognoosib lahingute lõppu käesoleva aasta lõpuks. Venemaa aga üritab tõenäoliselt lähikuudel asuda annekteerima okupeeritud Ukraina alasid.

Mis on oluline 14. mai kell 22.30:

- Mariupoli linnapea nõuniku andmeil kavandab Venemaa referendumit linna endaga liitmiseks;

- Harkivi kuberneri sõnul on Izjumi ümbrus jätkuvalt lahingute kuumkoht ning Ukraina väed on asunud seal vastupealetungile;

- Kiievis on mitu külmutusvagunitega rongi, milles on hukkunud Vene sõdurite surnukehad, et need pärast sõda saata tagasi Venemaale;

- Azovstali terasetehase juures käivad jõugpingutused 60 haavatu ja meediku evakueerimiseks;

- Luganski pommitamises hävis 50 maja;

- Ukraina sõjaväeluure: sõda on aasta lõpuks läbi;

- Ukraina on võitnud lahingu Harkivi pärast;

- Zelenski sõnul on tagasi võetud üle tuhande asula;

- Ukraina palub läänelt moodsat lääne lahingutehnikat;

- Mõttekoda: Venemaa soovib okupeeritud alasid tuumaähvarduste saatel annekteerida

Ukraina: Moskva kavandab Mariupolis referendumit Venemaaga liitumiseks

Mariupoli eksiilis tegutseva linnapea nõuniku Petro Andrjuštšenko sõnul usuvad linnas viibivad allikad, et Venemaa on ettevalmistamas referendumit Mariupoli endaga liitmiseks.

Andrjuštšenko sõnas Observerile, et teade referendumi kohta võib tulla juba pühapäeval, kuigi veel ei ole valimisjaoskondade püstitamist näha.

"Meil on informatsiooni, et Vene võimud on valmistamas ette referendumit ja võivad selle välja kuulutada isegi homme. Aga me ei tea veel, kas see nii ka juhtub. Kuid me näeme Mariupoli tugevat integreerimist Venemaa süsteemi, näiteks haridus- ja pangandussüsteemi," ütles Andrjuštšenko laupäeval.

Mariupoli varemed on suuresti Venemaa okupatsiooni all, kuid umbes 2000 Ukraina kaitsjat on veel linnas Azovstali terasetehases vastupanu osutamas. Linnas elas enne sõda 400 000 inimest.

Gruusia separatistliku piirkonna Lõuna-Osseetia juht Anatoli Bibilov teatas laupäeval, et kavatseb korraldada 17. juulil rahvahääletuse Venemaaga ühinemiseks.

Harkivi kuberner: Ukraina on asunud Izjumi juures vastupealetungile

Harkivi kuberneri Oleh Sõnehubov sõnul on Ukraina väed asunud pealetungile Venemaa okupeeritud Izjumi linna juures, andes lööke Venemaa kallaletungi võtmeteljele Ida-Ukrainas.

Vene väed on püüdnud liikuda Izjumi linna juurest edasi lõuna poole.

"Kuumim koht on jätkuvalt Izjumi suunal. Meie relvajõud on liikunud seal vastupealetungile. Vaenlane taandub mõnel rindel ja see on meie relvajõudude loomukindluse tagajärg," ütles Sõnehubov sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

Ukraina on viimasel ajal võtnud riigi kirdeosas Vene jõududelt alasid tagasi, ajades muu hulgas Vene väed minema suuruselt teisest linnast Harkivist.

Zelenski kohtus Kiievis USA senaatoritega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus laupäeval Kiievis USA kongressi liikmetega.

Kiievit külastasid senati vabariiklaste liider Mitch McConnell, samuti senaatorid Susan Collins, John Barrasso ja John Cornyn.

Zelenski ütles sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et poliitikute visiit näitab USA kongressi ja Ameerika inimeste parteiülest toetust Ukrainale.

"Tänan teid teie liidrirolli eest, aidates meil võidelda mitte üksnes meie riigi, vaid ka demokraatlike vääruste ja vabaduste eest," kirjutas Zelenski.

Ukrainas ootab mitu rongi, et hukkunud Vene sõdurid kodumaale viia

Venemaa ei ole seni huvi tundnud Ukrainas surma saanud sõdurite surnukehade vastu. Kiievis on mitu külmutusvagunitega rongi, kuhu on toodud Kiievi ja Tšernihivi oblastis hukkunud Vene sõdurite surnukehad, et need pärast sõda saata tagasi Venemaale.

"Vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele, mida Ukraina täielikult järgib, peavad osapooled pärast konflikti aktiivset faasi tagastama surnukehad teisele riigile. Ütleksin, et vahetamise küsimus ei ole päris korrektne. Ukraina on valmis tagastama surnukehad agressorile. Kui agressoril on meie hukkunuid, nagu näiteks haudades ajutiselt okupeeritud aladel, siis oleme valmis ka neid vastu võtma. Praegu mingit dialoogi Venemaa ja Ukraina vahel ei ole," ütles Ukraina tsiviil-militaarkoostöö teenistuse juht Volodõmõr Ljamzin.

Azovstali tehasest püütakse evakueerida 60 haavatut

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul keskenduvad Mariupolis Azovstali terasetehases jõupingutused praegu umbes 60 haavatu evakueerimisele. Vereštšuki sõnul on tegemist kõige raskemalt haavatutega ning evakueerimist ootavad ka meedikud.

Reutersi andmetel on paljud endiselt tehases olevad inimesed Aasovi rügemendi liikmed. Rügemendi asekomandör Svjatoslav Palamar on varem öelnud, et tema võitlejad jätkavad vastupanu kuni suudavad.

"Meie vaenlane jätkab lennukite ja suurtükkide toel rünnakuid. Nad jätkavad meie positsioonide ründamist, kuid meie jätkame nendele vastamist," ütles Palamar videpostituses.

Ukraina relvajõudude ülevaade: alla on lastud 200 Vene sõjalennukit

Ukraina relvajõudude andmetel on Ukrainas sõjategevuses laupäevase seisuga hukkunud 27 200 Vene sõdurit. Hävitatud on 1218 tanki, 2934 soomukit, 551 suurtükki, 195 mitmikraketiheitja süsteemi, 88 õhutõrjesüsteemi. Alla on lastud 200 sõjalennukit, 163 helikopterit, 411 drooni ja 95 tiibraketti. Põhja on lastud 13 sõjaleva.

Sõjas hävitatud traktorid Harkivi lähistel Mala Rohanis. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEY KOZLOV

Ukraina sõjaväeluure juht: sõda on aasta lõpuks läbi

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles Sky Newsile antud intervjuus, et sõda Venemaaga jõuab augustis pöördepunkti ja saab aasta lõpuks läbi, vahendas The Guardian.

"Murdepunkt saabub augusti teisel poolel. Enamik aktiivseid lahingutegevusi on lõppenud selle aasta lõpuks. Selle tulemusena uuendame Ukraina võimu kõigil oma aladel, mille oleme kaotanud, sealhulgas Donbasis ja Krimmis," rääkis Budanov.

"Euroopa näeb Venemaad suure ohuna. Nad kardavad Vene agressiooni. Oleme kaheksa aastat võidelnud Venemaaga ja võib öelda, et see palju reklaamitud Vene võimsus on müüt. See on relvadega inimeste hord," lisas ta.

Budanov ütles, et Harkivi linna rünnanud Vene väed on surutud tagasi peaaegu Venemaa piirini ja nende suutmatus ületada Siverski Donetsi jõge on toonud Vene vägedele raskeid kaotusi.

Samuti väitis ta, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas toob kaasa Venemaa presidendi Vladimir Putini tagandamise ja seda valmistatakse juba ette.

Vene pommitamises Luganski regioonis hävis 50 maja

Luganski oblasti kuberner Serhii Haidai teatas, et Vene mürskude tagajärjel hävis Popasna ja Lisõntšanski ümbruses 50 maja.

"Nad ei vaja inimesi ja nende maju, nad vajavad ainult territooriumi, mille nad kõrbeks muudavad," ütles Haidai.

Zahaltsi küla Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Briti kaitseministeerium: Venemaal ei ole õnnestunud saavutada oma poliitilisi eesmärke Ukrainas

Suurbritannia kaitseministeerium kirjutab oma ülevaates, et nende andmetel oli Venemaa algse sissetungiplaani keskne osa kasutada võltsreferendumeid, et anda enamik Ukraina piirkondadest pikaajalise venemeelse võimu alla.

Mõned päevad tagasi teatas Ukraina Hersoni piirkonna uus venemeelne juhtkond, et kavatseb esitada ametliku taotluse, et piirkond saaks Venemaa Föderatsiooni osaks.

Kui Venemaa viib Hersonis läbi Venemaaga ühinemise referendumi, manipuleerib ta peaaegu kindlasti tulemustega näitamaks, et selge enamus sealsest elanikkonnast on Ukrainast lahkumise poolt. Hersoni piirkonna kodanikud näitavad tõenäoliselt jätkuvalt oma vastuseisu Vene okupatsioonile.

Asjaolu, et Venemaal on õnnestunud Venemeelne valitsus luua pelgalt Hersonis, näitab Briti luure teatel, kuidas Venemaal ei ole õnnestunud saavutada oma poliitilisi eesmärke Ukrainas.

Ukraina relvajõud: lõime Donetskis ja Luganskis tagasi 10 Vene rünnakut

Donetski ja Luganski oblastis tõrjusid Ukraina väed tagasi kümme Venemaa rünnakut ja hävitasid sõjavarustust, sealhulgas viis tanki, viis suurtükiväesüsteemi ja kuus soomusmasinat, teatas kindralstaap.

Mõttekoja ülevaade sõjatandrilt

Venemaa relvajõud ei ole üldiselt Harkivi ümbruses pealetungile asunud Ukraina vägedele erilist vastupanu osutanud. Lääne ametnike teated ja isehakanud Donetski Rahvavabariigi (DNR) ohvitseri video näitavad, et Moskva keskendub korrapärasele väljatõmbumisele Harkivi alt, vahendas The Guardian USA mõttekoda Study Of War.

Mõttekoja teatel üritab Ukraina nüüd tõenäoliselt häirida maapealseid sideliine Venemaa linna Belgorodi ja Vene okupeeritud linna Izjumi ümber koondunud Vene vägede vahel.

Vene väed pole Izjumi suunal maapealse pealetungi katsega edenenud, ent venelased ei ole ka veel katsetest Izjumist edasi tungida loobunud.

Vene väed on tõenäoliselt kindlustanud maantee Azovstali terasetehase läänepoolse sissepääsu lähedal, kuid võitlus rajatise nimel jätkub.

Vene väed Zaporižžja oblastis üritavad tõenäoliselt jõuda Zaporižžja linnast suurtükiväe laskekaugusele.

Väidetavalt üritavad Ukraina väed saada tagasi kontrolli Rumeenia ranniku lähedal asuva Maosaare üle või vähemalt häirida Venemaa võimet seda kasutada.

Zelenski: Ukraina on tagasi võtnud üle 1000 asula

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina on Venemaa relvajõududelt võtnud tagasi üle 1000 asula. Reedel võtsid Ukraina võitlejad tagasi kuus asulat, vahendab CNN.

"Peagu taastuvad nendes piirkondades elekter, vesi, side, transport ja eriteenused," ütles Zelenski.

Zelenski lisas veel, et järk-järguline Harkivi vabastamine näitab, et Ukraina ei jäta kedagi maha.

Ukraina saadiku sõnul on kohapealne olukord hullem kui sõja alguses

Ukraina parlamendi saadik Oleksandra Ustinova ütles, et rindejoontel valitseb põrgu. "Me kaotame praegu palju rohkem sõdureid kui sõja alguses," ütles ta.

Ustinova märkis, et sõda on muutunud ja Ukraina ei palu enam Nõukogude Aegset MIG-hävitajaid. Selle asemel soovib Ukraina saada lääne mitmikraketiheitjaid, iseliikuvaid haubitsaid ja F-16 tüüpe hävituslennukeid. See on vajalik selleks, et tõhusalt Venemaale vastu astuda. Ustinova kutsus Ameerika Ühendriike asuma treenima Ukraina piloote lääne hävituslennukite jaoks.

Analüütikud: Putin kasutab tõenäoliselt Ukrainas oma kontrolli alla saadud alade annekteerimiseks tuumaähvardusi

USA Mõttekoja Study Of War analüütikud Katherine Lawlor ja Mason Clark hindavad, et Venemaa annekteerib alad lähemate kuude jooksul. Analüütikute sõnul võib Venemaa alade annekteerimisega samaaegselt ähvardada Ukrainat ja tema liitlasi tuumarünnakuga, kirjutab The Guardian.

Sellised ähvardused tuleksid kõne alla, siis kui Ukraina vasturünnakud okupeeritud alade vabastamiseks jätkuvad. Analüütikute hinnangul võib Putin arvata, et tuumarelvaga ähvardamine või isegi selle kasutamine võib taastada Venemaa heidutusvõime, mis Ukrainasse tungimise käigus tugevalt kannatada sai.

Putini annekteerimise ajakava sõltub tõenäoliselt sellest, mil määral ta mõistab Venemaa sõjaväe halvenenud olukorda Ukrainas.

Venemaa sõjavägi ei ole veel saavutanud Putini püstitatud territoriaalseid eesmärke kindlustada kõik Donetski ja Luganski oblastid ning tõenäoliselt ei saavuta see seda. Kui Putin mõistab oma sõjalist nõrkust, kiirustab ta tõenäoliselt annekteerimisega ja võtab kiiresti kasutusele tuumaheidutuse, püüdes säilitada kontrolli Venemaa praegu hõivatud Ukraina territooriumi üle.

Kui Putin usub, et Vene väed on võimelised täiendavaks edasitungiks, lükkab ta tõenäoliselt annekteerimise edasi, lootes sellega katta rohkem territooriume.

Sel juhul võivad tema kehv juhtimine ja Ukraina vasturünnakud viia Venemaa sõjaväe kokkuvarisemise äärele.

Putin võib proovida ka Vene rünnakuid alal hoida, mobiliseerides lisajõude. Ta võib sel juhul viivitada annekteerimise väljakuulutamisega palju kauem, oodates, kuni saabub abijõud, et võita annekteeritav territoorium.

Seetõttu on Ukrainal ja tema liitlastel "tõenäoliselt kitsas ajaaken toetada Ukraina vasturünnakut okupeeritud Ukraina territooriumile enne, kui Kreml selle territooriumi annekteerib," kirjutavad Lawlor ja Clark.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: