Sõja 82. päev: Ukraina vallutab riigi kirdeosas territooriumi tagasi
Harkivi piirkonna kuberner teatas esmaspäeval, et Venemaa väed pommitavad linna üha vähem. Harkivist põhja pool sõdiv Ukraina üksus teatas, et jõudis Venemaa piirini, peastaabi teatel keskendub Vene armee nüüd oma positsioonide kaitsmisele ja valmistub Izjumi piirkonnas pealetungiks.
Oluline 16. mail, kell 23.25:
- USA kaitseametnik: Vene väed tulistasid Lvivi lähistele pikamaarakette;
- Azovstali tehasest lahkusid bussid haavatud võitlejatega;
- Ukraina president vahetas territoriaalkaitsejõudude ülema välja;
- Ukraina välisminister välistas, et Kiiev teeb Venemaale järeleandmisi selleks, et saavutada relvarahu;
- Putin on Ukrainas kaotanud kolmandiku oma vägedest;
- USA senati vabariiklaste juht pooldab Venemaa nimetamist terrorismi toetavaks riigiks;
- Stoltenberg: Ukraina võib sõja võita, kui lääneriigid relvaabi ei katkesta;
- Ukraina taasalustas gaasitarneid Harkivisse;
- Kadõrov soovitab Erdoganil Azovstali kaitsjaid mitte aidata;
- Sanktsioonide tõttu on Valgevene kaupu läände saatmata jäänud rohkem kui 17 miljardi euro eest.
USA kaitseametnik: Vene väed tulistasid Lvivi lähistele pikamaarakette
USA kõrge kaitseametniku sõnul tulistasid Vene väed viimase 24 tunni jooksul välja pikamaarakette, mille sihtmärk oli Ukraina lääneosas Lviv linna lähistel asuv Javorivi sõjaväe treeningkeskus.
Ametniku sõnul olid rakettide põhjustatud kahjud minimaalsed.
"Mul ei ole nende löökide ideaalset nähtavust. Paistab, et nende sihtmärk oli see treeningkeskus ning me näeme hoonetele meie hinnangul väikeseid kahjustusi," ütles ta.
Azovstali tehasest lahkusid bussid haavatud võitlejatega
Reuters kirjeldab pealtnägijate teateid, et Mariupolist Azovstali terasetehase juurest lahkus esmaspäeval üle kümne bussi, milles olid tehases lõksus olnud Ukraina kaitsjad.
Pealtnägija sõnul ei olnud aga võimalik hinnata, kui palju võitlejaid bussides oli. Samuti on ebaselge, kas bussides olid kõik 40 haavatut, kes Ukraina ametnike sõnul tehases olid.
Väidetavalt on Azovstali tehases umbes 600 sõjaväelast.
Tehase kaitsjad postitasid esmaspäeva õhtul sotsiaalmeediasse teate, milles vihjaksid justkui sealse lahingu lõppemisele.
Azovstali terasetehase all lõksus olnud Aasovi rügement teatas, et "elude päästmiseks täidab kogu Mariupoli garnison kõrgeima sõjaväejuhatuse heakskiidetud otsust ja loodab Ukraina rahva toetusele".
Rügemendi üks komandöridest Denõs Prokopenko ütles postituses: "Peamine on kõigi riskide teadvustamine, kas plaan B on olemas, kas olete täielikult pühendunud sellele plaanile, mis peab võimaldama täita määratud ülesandeid ning säilitada inimeste elusid ja tervist? See on vägede järelevalve kõrgeim tase. Seda enam, kui teie otsust toetab kõrgeim väejuhatus."
Prokopenko ei täpsustanud, mida kaitsjad ette võtavad. Video avaldati mõni tund pärast seda, kui Venemaa teatas, et on nõustunud evakueerima haavatud Ukraina võitlejad tehasest Venemaa kontrolli all oleva Novoazovski linna meditsiiniasutusse.
Zelenski vahetas territoriaalkaitsejõudude ülema välja
Ukraina president Volodõmõr Zelenski vahetas välja Ukraina territoriaalkaitsejõudude juhi.
Territoriaalkaitsejõudude senine juht oli Jurii Haluškin, tema koha võtab üle kindralmajor Ihor Tantsjura. Zelenski ei põhjendanud oma otsust.
Ukraina kaitseministeerium kirjeldas Tantsjurat kui kogenud ohvitseri, kes oli varem maavägede ülem.
Territoriaalkaitsejõud aitavad Ukraina armeel kaitsta riiki Venemaa invasiooni ajal. Ministeeriumi kinnitusel on vahetult enne Venemaa invasiooni loodud territoriaalkaitsejõud kasvanud kiiresti ning mängivad sõjas tähtsat rolli.
"Struktuuri plahvatuslik kasv, eriti intensiivse lahingu tingimustes on suur kogemus koos vigade ja saavutustega. On olnud edu ning paraku ka kahjusid," seisis ministeeriumi teates.
Ukraina kaitseministeerium teatas esmaspäeval varem, et territoriaalkaitsejõudude pataljon jõudis Kirde-Ukrainas välja Venemaa piirini, kui oli tõrjunud Harkivi linna rünnanud Vene vägesid.
Kuleba välistas järeleandmised Venemaale
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba välistas relvarahu jaoks võimalikud järeleandmised Venemaale.
Kuleba andis esmaspäeval Bloombergile intervjuu, milles keeldus kommenteerimast, kas Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskit üles nõustuma Kremli nõudmistega, kui see viiks rahuni.
Ta lükkas aga tagasi võimaluse, et Venemaa liidrile Vladimir Putinile pakutakse midagi vahetuseks invasiooni lõpetamise eest.
"Putini näo säästmiseks võimaluste otsimine on lihtsalt vale lähenemisviis. Las Putin otsib ise võimaluse oma näo säästmiseks," sõnas Kuleba.
Ministri kinnitusel on Ukraina ambitsioon jätkuvalt oma täieliku territoriaalse terviklikkuse taastamine. See hõlmab ka Donbassi piirkonda riigi idaosas, mida praegu kontrollivad Venemaa toetatud jõud, samuti Krimmi poolsaart, mille Venemaa 2014. aastal hõivas.
Kuleba sõnul on ta kindel, et Ukraina võidab lõpuks sõja Venemaa vastu. "Me tahame, et kõik, mis meile kuulub, oleks meie," lisas ta.
Kuleba kohtub Brüsselis Euroopa Liidu kolleegidega. Tema sõnul ootab Kiiev, et liit kiidaks juuniks Ukraina kandidaatliikmeks saamise taotluse heaks. Osad EL-i liidrid on olnud mures, et kiire tee liitu võib tuua Kiievile valeootusi.
Bloomberg küsis Kulebalt, mis saab siis, kui EL lükkab Ukraina kandidaatliikme staatuse taotluse tagasi. "See oleks moraalne läbikukkumine, millele annab hinnangu ajalugu," vastas ta.
Kolmandik sissetungijaist leidis Ukrainas otsa
Langenute ja haavatutena on Vladimir Putini režiim kaotanud kolmandiku oma Ukrainasse tunginud vägedest, selgub Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi värskest aruandest.
Dokumendi põhjal on Venemaa tugevasti toppama jäänud ka oma kõige olulisemaks peetaval rünnakusuunal, Donbassi suunal. Dokumendis leitakse, et ehkki vähesel määral on Venemaa suutnud initsiatiivi haarata, pole Venemaal siiski õnnestunud okupeerida suuri territooriume ning sealjuures kantakse jätkuvalt suuri kaotusi.
Ukraina väed jõudsid Harkivi lähedal Venemaa piirini
Harkivist põhja pool sõdiv Ukraina üksus teatas, et jõudis Venemaa piirini.
Ukraina armee teatas esmaspäeval, et vaenlane proovib Harkivi ümbruses oma positsioone säilitada ja takistada Ukraina vägede edasiliikumist Venemaa piiri suunas, vahendas CNN.
USA senati vabariiklaste juhi sõnul tuleks Venemaa nimetada terrorismi toetavaks riigiks
Mitch McConnell tegi sellise avalduse pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Kiievis, laupäeval 14, mail.
McConnell delegatsiooniga on seni viimased kõrged USA poliitikategelased, kes sõja algusest peale Ukrainat külastanud on.
Senaatori sõnul toetab suurem osa vabariiklasi Ukraina jõupingutusi võitluses Venemaa jõhkra sissetungi vastu.
Kiiev: Ukraina lõi tagasi Venemaa rünnaku Sumõ piirkonnas
"Ukraina piirivalvurid tõrjusid täna hommikul tagasi Venemaa luurerühma rünnaku Sumõ piirkonnas," ütles esmaspäeval piirkonna kuberner.
"Vene sõjaväelased sisenesid Ukraina territooriumile kuulipildujate tule katte all, kuid taganesid pärast piirivalvurite vastulööki," lisas kuberner.
Mõttekoda: Venemaa loobus Ukraina vägede ümberpiiramisest Donbassis
USA mõttekoja Study Of War (ISW) analüütikute hinnangul loobusid Venemaa väed Ukraina vägede ümberpiiramisest Donetskist Izjumi linnani.
"Tõenäoliselt eelistab Venemaa Luhanski piirkonna täielikku hõivamist. Vene väed keskenduvad Sjeverodonetski linna vallutamisele," teatas ISW.
Mõttekoja teatel täiendab Venemaa armee oma koosseisu palgasõduritega.
"Venemaa jätkab õhurünnakute korraldamist Azovstali terasetehase vastu, tehase kaitsjad on oma positsioonid säilitanud," teatas ISW.
Stoltenberg: Kui lääs relvaabi jätkab, võib Ukraina sõja võita
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul usub ta, et Ukrainal on võimalik sõda riiki tunginud Vene vägede vastu võita. Samas kutsus Stoltenberg lääneriike üles relvatarneid Ukrainale jätkama.
Stoltenbergi sõnul ei ole sündmused sõjatandril edenenud Venemaa ootuste kohaselt. Vene väed ei ole suutnud vallutada Kiievit, taanduvad Harkivi ümbrusest ja nende suurrünnak Donbassis on peatunud, ütleb Stoltenberg.
Ukraina taasalustas gaasitarneid Harkivisse
Ukraina gaasiülekandeoperaatori teatel alustati taas gaasitarnetega Harkivisse ja selle lähiümbrusse. Ühtekokku on gaasivõrku tagasi lülitatud üle kolme tuhande tarbija.
Operaatori teatel suutsid taganevad Vene väed teha suurt kahju Harkivi piirkonda ülejäänud riigiga ühendavale gaasijuhtmele, nüüdseks on juhe aga täielikult taastatud. Umbes 54 gaasijaotusjaama Ida-Ukrainas on sõjategevuse tõttu aga endiselt kinni.
Venemaa Tšetšeenia valitseja soovitab Türgil Azovstali kaitsjate evakueerimisest loobuda
Türgi president ei peaks laskma end lollitada kurjategijail, kes üritavad pääseda kohtust ja teenitud karistusest, ütleb Ramzan Kadõrov sotsiaalmeediakeskkonna Telegram kaudu Reccep Tayyip Erdoganile tehtud avalduses. Kadõrovi sõnul on Mariupoli Azovstali tehase kaitsjad mõrtsukad ja ateistid, kes püüavad end Türgi presidendile näidata Venemaa agressiooni süütute ohvritena.
Azovstali tehase alustesse punkritesse varjunud Aasovi rügement ja merejalaväelased on suutnud agressorile tekitada suurt kahju ning pälvinud oma kangelaslikkusega kogu maailma tähelepanu.
Tšetšeenide üksused on kogu sõja ajal agressori poolel agaralt kaasa löönud ning neid kahtlustatakse paljudes sõjakuritegudes.
Kadõrovi väitel on ta ise käinud Ukrainas oma üksusi juhtimas. Kinnitust need väited leidnud pole. Tšetšeeni vabatahtlikke on sõdimas aga ka Ukraina poolel.
Sanktsioonid on Valgevene ekspordile suurt kahju teinud
Sanktsioonide tõttu on Valgevenel läänele maha müümata jäänud 15–17 miljardi euro eest kaupa, teatas Valgevene režiimi peaminister Viktor Golovtšenko riikliku infoagentuuri Belta kaudu.
Peaministri sõnul on sanktsioonide tõttu peatunud pea kogu kaubavahetus USA ja Euroopa Liidu riikidega.
Režiimijuht Aleksander Lukašenko on varem nurisenud, et Valgene on ilmaaegu arvatud agressorit toetavate riikide hulka, kuid tegelikult peaks Valgevene osalema Ukraina konflikti lahendamiseks mõeldud läbirääkimistel.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 27 700;
- tankid 1228;
- jalaväe lahingumasinad 2974;
- lennukid 200;
- kopterid 165;
- tiibraketid 97;
- suurtükisüsteemid 577;
- õhutõrjesüsteemid 89;
- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 2101;
- laevad / paadid 13;
- eritehnika 42.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Arni Alandi
Allikas: Reuters - CNN - BBC - Al Jazeera - Al Arabiya - DW - 24 Kanal - The Guardian - The Times - Belta