"Me ei tohi lubada töötajate nii intensiivset jälgimist töökohtadel," ütles tehnoülevaatajate liidu tegevjuht Tarmo Kahem.

"Juba aastast 2018 on kõikides ülevaatuspunktides üleval statsionaarsed kaamerad ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli järelevalve võimalused on juba olemas. Need ei taga küll sajaprotsendilist ülevaadet, kuid seda ei tee ka peakaamerad. Täna on transpordiamet loonud kuvandi tehnoülevaatajatest kui ebausaldusväärsest seltskonnast, keda tuleb paaniliselt kontrollida. Selline olukord on aga ülekohtune ning ebaõiglane," lisas Kahem.

Õigusselguse saamiseks on liit pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, andmekaitseinspektsiooni ja õiguskantsleri poole. Järgmise perioodi haldusleping peaks kehtima hakkama alates selle aasta 1. juulist.

Kahem märkis, et läbirääkimised veel kestavad ning peakaamerate kohta ei ole veel lõpplikku otsust. Järgmine läbirääkimiste voor on maikuu lõpus.

Transpordiameti pressiesindaja Erki Varma ütles, et personaalkaamerate punktis enam läbirääkimisi ei toimu. "Otsus on tehtud. Ühtlasi oleme tulnud Eesti Tehnoülevaatajate Liidu soovidele vastu ning personaalkaameratega tõhustame järelevalvetegevust, et tõsta teenusekvaliteeti nagu eelmise reede pressiteates ka välja tõime," sõnas Varma.

Eesti Tehnoülevaatajate Liidu eesmärk on ühendada Eesti tehnoülevaatusfirmasid, arendada nende koostööd, esindada ja kaitsta nende huve ning väljendada nende ühiseid seisukohti. Praegu kuulub liitu üle poole tehnoülevaatuse ettevõtetest.