"Kui omavalitsused on ka omalt poolt vajadusel kinnitused volikogudelt saanud, on neil võimalik hakata  abivajajatelt taotlusi vastu võtma, et hüvitada nii tekkivad kui juba tehtud kulutused, kulutusi on võimalik hüvitada nii üürileandjale kui ka põgenikule endale," ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektori ülesandeid täitev Jako Salla. 

"Põgenikekriisi saab tõhusalt lahendada ainult riigi ja omavalitsuste koostöös, sest paratamatult langeb suur osa nende siinviibimisega seotud küsimustest just linnade ja valdade korraldada," sõnas Salla.

Salla märkis, et kõnealune haldusleping sõlmitakse sotsiaalkindlustusameti kui riigi esindaja ja iga omavalitsuse vahel eraldi.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ütles, et on oluline, et riik tagab halduslepingu täitmisel riigieelarvelise rahastuse kuna tegemist on riigiülesannete täitmisega. "See annab omavalitsustele eelarvekindluse lepingulisi kohustusi täita, sest kõigi ühine soov on sõjapõgenikke aidata," märkis ta. 

Lepingu tingimuste järgi võimaldatakse hüvitise maksmist ka neile rahvusvahelise kaitse saanutele, kes on alates 24. veebruarist asunud püsivalt elama mõnes Eesti linnas või vallas.

Hüvitise maksimaalne suurus on kuni kuus toimetulekupiiri määra (suuruses 150 eurot) perekonna kohta, mis teeb hetkel 900 eurot. Kuid toimetulekupiiri tõstmisega 200 eurole, suureneb hüvitis kuni 1200 euroni. Kulusid hüvitatakse ühekordselt. Samuti on halduslepingu alusel lubatud hüvitada tõlkekulusid. Hüvitiste taotluste vastuvõtmise alustamise aja otsustab iga omavalitsus ise, info saamiseks selle kohta tuleks jälgida omavalitsuse infokanaleid.  

Ukraina sõjapõgenikke on elama asunud pea kõigis Eesti omavalitsustes. Sõjapõgenike üüritoetuse hüvitamiseks on Riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõus on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse planeeritud üle 17 miljoni euro.