Saaremaa gümnaasiumi kümnendikud, kes saarluse kursust kohustusliku ainena läbivad, pidid näiteks üheks tunniks ette valmistama turismimarsruute Saaremaa külalistele. See on üks näide, millega saarluse kursusel tegeletakse.

"Kultuur, pärimuskultuur, pärandkultuur. Siis olid erinevad inimeste lood, kes on pärit Saaremaalt, nende nägemus läbi lugude. Siis rääkisime merest, merendusest, kalandusest ja Eesti saarte murdekeelest ehk saare murrakust," selgitas Saaremaa gümnaasiumi kultuurijuht, saarluse kursuse õpetaja Kadri Kanemägi.

Maia Vatsfeldti jaoks on küll natuke imelik nendes tundides olla ja et ta, Virtsu tüdrukuna peab saarlust ja saarlaste traditsioone ja kombeid õppima.

"Mulle tuli alguses suureks üllatuseks, et üldse selline tund on. Ma ise pole saarlane ja see on natuke naljakas, et ma nüüd siis pean saarluse tunnis istuma. Aga tegelikult ma saan Saaremaa kohta palju rohkem teada, mis on tegelikult väga tore," rääkis ta.

Samas märkis Vatsfeldt, et ta saab aru, miks see just saarlastele endile vajalik on.

"Jaa, ma näen seda ja ma saan aru, et nad on uhked selle üle, et nad on saarlased," ütles ta.

Saaremaa gümnaasiumi õppekavas saarluse kursus tundub ehk veelgi erilisem ka seetõttu, et kooli direktoril Ivo Visakul endal polegi üldse n-ö Saaremaa geene - täiesti Tartumaa poiss. Aga ta julgeb tunnistada, et hindab saarlaste identiteeti.

"Kodukultuur on midagi sellist, mis vajab hoidmist. Ja siin on midagi sellist, mida mujal Eestis pole. Nii et kui Saaremaa gümnaasium sellega ei tegele, siis on põhimõtteline küsimus, et kes siis tegeleb?" rääkis Visak.

Tema sõnul noored ei häbene olla saarlased. "Mina arvan, et ei häbene ja hoidku selle eest, et nad üldse häbeneksid. Tuleb julgelt rääkida täpselt nii nagu üks noor saarlane räägib, ei pea rääkima nagu mandrikas. Ja mitte mingisugust häbifaktorit ei pea olema. Enda kultuuri tuleb hoida ja sellest tuleb, ma ütleksin lausa kümne küünega kinni hoida," ütles direktor.

"Tänapäeval küll näeb seda tendentsi, et enam noored nii palju saare murrakut ei räägi," tõdes Saaremaa gümnaasiumi õpilane Henry Härm. See, kui ka mandriinimesed saarlaste kõne üle naeravad, on tema sõnul mandriinimeste enda probleem.