Sõja 87. päev: Ukraina väed taganevad Luhanski oblastis
Venemaa teatas reedel, et on võtnud kontrolli Azovstali terasetehase üle Mariupolis. Ukraina relvajõudude teatel jätkavad Vene väed katseid Donetski ja Luhanski oblasti ülevõtmiseks, piirkonnas käivad ägedad lahingud.
Oluline 21. mail kell 22.28:
- Zelenski tegi ettepaneku Venemaa välisvaradest kompensatsiooni maksmiseks;
- Donbassis käivad ägedad lahingud, Vene väed ründavad Sjeverodonetskit;
- Biden allkirjastas pea 40 miljardi dollarilise abipaketi Ukrainale;
- Vene raketirünnak tabas sõjalist objekti Rivnes;
- Venemaa kaitseministeeriumi väitel on Vene väed võtnud kontrolli Azovstali terasetehase üle;
- Venemaa kehtestas sissesõidukeelu pea tuhandele USA kodanikule;
- Zelenski sõnul saab sõja lõpetada ainult diplomaatia abil;
- Briti kaitseministeerium: Venemaal napib luureks mehitamata õhusõidukeid;
- Peastaap: Venemaa jätkab katseid Donetsk ja Luhansk täielikult vallutada;
- Ukrainast on lahkunud 6,4 miljonit inimest.
BBC: Ukraina kaitsjatel on Donbassis aina raskem
Vene väed on Donbassis saavutanud teatavat edu ning liikunud mõned kilomeetrid edasi, vahendas BBC Lääne-Ukraina reporter Ukraina vägedelt saadud teavet.
Tegu ei ole läbimurdega Ukraina kaitseliinidest, kuid Ukraina vägedel Donbassis on aina keerulisem, sest Vene väed on tegemas aina rohkem õhurünnakuid ning intensiivistanud pommitamist, et ukrainlaste kaitset murda.
Ukraina väed on taganedes lasknud õhku mitu silda, et Vene vägede edenemist takistada.
Venemaa jaoks on Donbassis prioriteediks Luhanski oblast, reedel ütles Vene kaitseminister Sergei Šoigu, et Luhanski oblast on üsna pea 100 protsenti Venemaa käes.
Venemaa väitel on ka Mariupol täielikult nende käes ning lahingute lõppemine linnas on lubanud liigutada vägesid Donbassi.
Ukraina relvajõud: Vene väed valmistuvad ründama Slovjanskit ja Lõmani
Ukraina relvajõudude teatel on nii nende väed kui ka kohalikud elanikud Donetski oblastis Vene vägede pidevate rünnakute all. Lisaks valmistavad Vene väed ette järgmisi rünnakuid Slovjanski ja Lõmani linnale, märkisid relvajõud oma igapäevases ülevaates.
Samas on Vene väed teinud õhulööke ka Ukraina põhjaosas, näiteks Zõtomõri oblastis ja Kiievist läänes.
Venemaa ründas Rivnes militaarrajatisi
Vene väed tegid laupäeval raketirünnaku Lääne-Ukrainas asuvale Rivne linnale, rünnates militaartaristu objekti, ütles Rivne oblasti kuberner Viltali Koval.
Kovali sõnul hukkunuid ei olnud, kuus inimest sai vigastada. Kõikide vigastatute olukord on stabiilne, lisas ta.
Koval andis välja ka 24 tundi kestva hoiatuse kodus püsimiseks.
Rivne asub umbes 210 kilomeetri kaugusel Lvivist.
Vene vägede rünnakud Sjeverodonetskile ägenevad
Luhanski oblastis asuva Sjeverodonetski linna lähistel käivad ägedad lahingud. Oblasti kuberneri Sergi Haidai sõnul on Vene väed linna ümber piiranud ning hävitavad seda järk-järgult.
Haidai sõnul on Ukraina väed rindel löönud tagasi 11 Vene vägede rünnakut ning lahingutes hävitati kaheksa Vene tanki.
Venemaa hävitas enda teatel suure relvasaadetise
Venemaa sõjavägi teatas laupäeval, et hävitas suure lääne relvasaadetise Ukrainale Žõtomõri oblastis, vahendas Reuters Interfaxi.
Saadetis hävitati Venemaa teatel merelt Kalibr rakettidega.
Venemaa keelas pea tuhandel USA kodanikul riiki sissesõidu
Venemaa välisministeerium avaldas laupäeval nimekirja USA kodanikest, kellel keelatakse Venemaale sisenemine.
Arusaadavalt on nimekirjas USA president Joe Biden ja välisminister Antony Blinken, samas leiab sealt ka näitleja Morgan Freemani.
Venemaa välisministeeriumi selgitusel tegi Freeman aastal 2017 videopöördumise, kus süüdistas Venemaad sekkumises USA presidendivalimistesse ning kutsus Venemaa hinnangul üles võitlusele Venemaa vastu.
Veelgi kummalisemaks muudab nimekirja see, et seal on ka inimesi, kes on surnud, näiteks eelmisel aastal meie hulgast lahkunud senaator John McCain.
Kokku on nimekirjas 963 inimest, kelle seas on poliitikuid, arste, aktiviste ja ajakirjanikke. Teiste seas on nimekirjas ka Facebooki juht Mark Zuckerberg.
Zelenski: Ukraina on purustanud Vene armee selgroo
Sõda Ukrainas saab lõppeda ainult diplomaatiliste vahenditega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval.
Zelenski ütles, et Ukraina tahab, et kõik saaks olema nagu enne sissetungi, Venemaa aga mitte.
Zelenski lisas oma kolmanda ametiaasta täitumisele pühendatud telepöördumises, et Ukraina on murdnud maailma ühe võimsama armee selgroo ning et Vene sõjavägi ei suuda järgmiste aastatega uuesti jalule tõusta.
Samas hoiatas Zelenski, et Ukraina armeele ei seataks võitluses Venemaaga liigseid ootusi.
Zelenski sõnul alahindas Venemaa Ukrainat, kes oli sissetungiks korralikult valmistunud. "Nad ei teadnud paljude asjade kohta," ütles Zelenski.
Kuberner: Hersonis ei ole kasutusele võetud rubla
Vene rubla ei kasutata okupeeritud Hersoni oblastis maksevahendina, ütles kuberner Oleksandr Samoilenko, lükates ümber Venemaa väite, et 1. maist on Hersoni oblastis grivna asemel kasutusel rubla.
"Kõik maksed toimuvad Ukraina grivnades. Okupantide lood rubla ringlusest ei vasta tõele," ütles Samoilenko.
Venemaa toetatav kohalik võim ütles aprillis, et 1. maist kasutatakse oblastis grivnade asemel rublasid. Okupantide ametniku sõnul oleks üleminekuperiood kuni neli kuud, mil kasutusel on nii rubla kui grivna. Peale seda jääks rubla ainukeseks maksevahendiks okupeeritud oblastis.
ÜRO: Ukrainast on põgenenud 6,4 miljonit inimest
ÜRO teatel on Ukrainast pärast sõja puhkemist 24. veebruaril põgenenud 6,4 miljonit inimest, vahendas ARD Tagesschau Welt am Sonntagi.
Enamik neist on siirdunud naaberriikidesse – Poolasse 3,4 miljonit, Rumeeniasse 943 000, Venemaale 888 000 ja Ungarisse 627 000.
Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 38 891 Ukraina sõjapõgenikku (19. mai seisuga).
Welt am Sonntagi teatel on Ukrainasse välismaalt tagasi naasnud 1,9 miljonit inimest, kuid kõik neist ei ole alalised tagasipöördujad. Nende seas on ka inimesi, kes on tulnud lühiajaliselt riiki tagasi erinevatel põhjustel.
Vaatamata Ukraina vägede edule lahkub riigist iga päev endiselt 20 000 inimest rohkem, kui tagasi tuleb.
Biden allkirjastas 40-miljardise abipaketi Ukrainale
USA president Joe Biden allkirjastas laupäeval Ukrainale mõeldud 40 miljardi USA dollari (umbes 38 miljardit eurot) suuruse abipaketi.
Abipakett on osa USA abist, et aidata Ukrainat sõjaliselt võitluses Venemaa vastu, teatas Valge Maja.
Abipakett on jagatud viie aasta peale. Umbes kuus miljardit dollarit sellest on mõeldud soomukite ja õhutõrje jaoks. Üheksa miljardit dollarit on Ukraina majanduse toetamiseks ning viis miljardit globaalse toidutagavara tagamiseks.
Briti kaitseministeerium: Venemaal napib luureks mehitamata õhusõidukeid
Briti kaitseministeeriumi teatel napib Venemaal tõenäoliselt sihtmärkide leidmiseks kasutatavaid mehitamata õhusõidukeid, kuna sanktsioonid on piiranud kodumaist tootmisvõimet.
Kui Venemaa kaotab mehitamata õhusõidukeid praeguses tempos, halvendab see Vene luurevõimet.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 21 May 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 21, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/SJzZ5pcVoe
#StandWithUkraine pic.twitter.com/bW5sc8zQbE
Ukraina relvajõudude peastaap teatas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa jätkab rünnakuid riigi idaosas, et võtta kontroll Donetski ja Luhanski oblastite üle ja luua maismaakoridor okupeeritud Krimmiga.
Peastaabi teatel püsib oht õhurünnakuteks Valgevene territooriumilt. Vene väed avasid tule Sumõ ja Tšernihivi piirkonna asulate suunas ja saadavad lisaüksusi Lõmani linna poole Donetski oblastis.
Mariupolis proovivad Vene väed taastada sadamat ja ligipääsu merele, peamiselt demineeritakse sadama infrastruktuuri.
Vene väed jätkavad okupeeritud aladel Ukraina tsiviilelanike terroriseerimist ja ennetavad Hersonist inimeste evakueerimist Ukraina kontrollitavatele aladele ning humanitaarkoridoride avamist toidu ja ravimite transpordiks ning vanurite, haigete ja laste evakuatsiooniks.
Viimase ööpäeva jooksul on peastaabi väitel lükanud Ukraina tagasi 11 Vene vägede rünnakut ning hävitanud kaheksa tanki, kolm relvasüsteemi, 10 soomukit ja kuus sõiduküksust. Ukraina õhujõud tabasid kahte Vene mehitamata õhusõidukit ning hävitasid ühe, samuti ühe tiibraketi ja ühe veel tuvastamata sihtmärgi, mis oli tõenäoliselt helikopter.
Zelenski: liitlasriikide kokkuleppes saaks konfiskeeritud varast maksta hüvitist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi reedel ettepaneku riigi liitlastele sõlmida kokkulepe, mille järgi maksaks Venemaa kompensatsiooni sõjas tehtud kahjustuste eest.
Zelenski sõnul proovib Venemaa hävitada nii palju Ukraina infrastruktuuri kui võimalik ning selline kokkulepe näitaks agressiooni plaanivatele riikidele, et nad peavad oma tegude eest maksma.
"Me kutsume partnerriike üles allkirjastama mitmepoolset lepingut ja looma mehhanismi, mis kindlustaks, et kõik, kes on Venemaa tegude all kannatanud, saavad oma kaotuste eest kompensatsiooni," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul tähendaks see allakirjutanud riikides Venemaa varade konfiskeerimist, mis suunataks seejärel kompensatsioonifondi.
"See oleks õiglane. Ja Venemaa saab tundma iga raketti, iga pommi ja valangut, mis nad on meie pihta suunanud," ütles president.
Venemaa võttis kontrolli Azovstalis
Venemaa sõjavägi teatas reede õhtul, et Azovstali terasetehas Mariupolis on nende kontrolli all. Vene kaitseministeeriumi teatel on viimased Ukraina kaitsjad seal alla andnud.
Ministeeriumi väitel on alates 16. maist tehases relvad maha pannud ja alla andnud 2439 võitlejat.
Ukraina pole Venemaa väiteid kinnitanud.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Ukraina sõdureid ravitakse vastavalt rahvusvahelistele normidele, mis puudutavad sõjavange, kuigi mitmed Venemaa juhtivpoliitikud nõudsid sel nädalal nende üle kohtu mõistmist ja ühel juhul ka hukkamist.
Punane Rist teatas, et on registreerinud Azovstalist pääsenud sadu Ukraina sõjavange.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et viimastele Azovstali kaitsjatele anti luba sealt lahkuda.
"Täna said poisid sulaselge loa kaitseväe juhtidelt, et nad võivad tehasest lahkuda ja päästa oma elud," ütles Zelenski Ukraina televisioonile.
Moskva pole avaldanud infot selle kohta, kuhu viimased Azovstali kaitsjad evakueeriti, kuid eelmised lahkujad saadeti bussidega Venemaa kontrolli all olevatele aladele.
Azovi rügemendi juht: saime käsu Mariupoli kaitsmine lõpetada
Azovi rügemendi ülema asetäitja Svjatoslav Palamar andis neljapäeva õhtul tehtud lühikeses videopöördumises teada, et on koos üksuse komandöriga endiselt Mariupolis Azovstali tehases ja käimas on operatsioon, mille sisu ta ei selgitanud.
Reedel teatas aga rügemendi komandör Denõs Prokopenko oma pöördumises, et nad on saanud korralduse lõpetada Mariupoli kaitsmine.
"Au Ukrainale! Täna on sõja 85. päev. Mina ja komandörid oleme Azovstali tehase territooriumil. Käimas on teatud operatsioon, mille üksikasju ma ei avalda. Aitäh kogu maailmale ja Ukrainale teie toetuse eest. Kohtumiseni," kõneles Palamar.
"Au Ukrainale! 86 päeva Mariupoli kaitset. Sõjaväe ülemjuhatus on andnud korralduse päästa garnisoni kaitseväelaste elud ja tervis ning lõpetada linna kaitsmine. Hoolimata rasketest lahingutest ja varustuse puudumisest oleme pidevalt rõhutanud kolme meie jaoks kõige olulisemat momenti: tsiviilisikuid, haavatuid ja surnuid. Tsiviilisikud on evakueeritud. Raskelt haavatud said vajalikku abi ja nad evakueeriti, et hiljem vahetada ja toimetada Ukraina kontrolli all olevale territooriumile. Langenud kangelaste välja toomine jätkub ja ma loodan, et lähiajal saavad sugulased oma sõdurid austusega matta," rääkis Prokopenko.
Saksamaa saadab esimesed õhutõrjetankid Ukrainasse juulis
Saksamaa kaitseministeerium kinnitas, et riik saadab esimesed 15 Gepardi tanki Ukrainasse juulikuus.
Ministeeriumi teatel leppis kaitseminister Christine Lambrecht selles kokku vestluses oma Ukraina kolleegi Oleksi Reznikoviga.
Aprillis teatas Saksamaa, et saadab esimest korda Ukrainale raskerelvastust, nimelt Gepardi õhutõrjetanke. Seni oli Saksamaa saanud kriitikat selle eest, et tõrkus Kiievile relvi tarnimast.
Lisaks Geparditele on Saksamaa lubanud Kiievile anda seitse iseliikuvat haubitsat ning on alustanud ka Ukraina sõjaväelaste väljaõpetamist.
Toimetaja: Barbara Oja, Marko Tooming
Allikas: The Guardian-Interfax-Reuters-BBC-CNN