Sõja 88. päev: Harkivi suunal rünnakud vähenesid, õhulöökide oht Valgevenest püsib
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kuigi Ukraina võib Venemaad sõjaliselt võita, peab päris lahendus sõja lõppemisele tulema kasutades diplomaatiat. Briti kaitseministeeriumi andmetel on Venemaa jaoks pealetung Sjeverodonetskis prioriteetse tähtsusega. Pühapäeval Harkivi suunal lahingutegevuse aktiivsus langes. Ukraina relvajõudude teatel püsib oht õhurünnakuteks Valgevene territooriumilt.
Oluline 22. mail kell 23.00:
- Ukraina relvajõudude teatel püsib oht raketirünnakuteks Valgevene territooriumilt;
- Mariupoli ametniku sõnul deporteerib Venemaa üha kiiremas tempos inimesi linnast minema;
- Harkivi suunal pühapäeval aktiivset lahingutegevust ei toimunud;
- Ukraina president pikendas sõjaseisukorda kolme kuu võrra;
- Briti kaitseministeerium: Venemaa taktikaline prioriteet on Sjeverodonetsk
- Moskva kaalub Azovi sõdurite vahetamist Medvetšuki vastu;
- Lääne sanktsioonid on Venemaa logistikasektorile tekitanud probleeme;
- Venemaa on toonud rindele tankitoetusmasinad BMP-T Terminator;
- Venemaa jätkab survet Donbassis.
Mariupoli linnapea nõunik: küüditamised koguvad hoogu
Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjuštšenko sõnul küüditatakse inimesi üha kiiremas tempos Mariupolist teistele Venemaa kontrolli all olevatele aladele.
Andrjuštšenko ütles sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et laupäeval viidi 313 Mariupoli elanikku Venemaa okupeeritud Bezimennes asuvasse nn filtreerimislaagrisse. 55 neist olid lapsed.
Andrjuštšenko sõnul saadetakse paljud laagritesse viidavad inimesed hiljem Venemaale.
Venemaa on eitanud igasuguseid sunnitud deporteerimisi.
Mariupol on täielikult Vene vägede kontrolli all alates reedest, mil viimased seal Azovstali terasetehases olnud Ukraina kaitsjad alla andsid.
Ukraina relvajõud: oht Valgevene territooriumilt püsib
Ukraina relvajõud teatasid pühapäevaõhtuses kokkuvõttes, et Vene väed jätkavad rünnakuid Ida-Ukrainas.
Ukraina peastaabi teatel püsib Põhja-Ukrainas oht Valgevene territooriumilt tulevateks õhurünnakuteks.
"Volõni ja Polesje suunal täidavad teatud Valgevene vabariigi relvajõudude üksused ülesandeid katta Ukraina-Valgevene piirilõiku. Õhu- ja raketirünnakute oht Valgevene vabariigi territooriumilt püsib," märgivad Ukraina relvajõud.
Vene väed jätkavad Sumõ ja Tšernihivi piirkonnas asulate ja tsiviiltaristu pommitamist. Slobožanski suunas tulistavad Vene väed süsteemselt Ukraina vägede positsioone suurtükkidega.
Ukraina relvajõud märgivad, et pühapäeva päeval Vene vägede aktiivset tegevust Harkivi suunal ei olnud. Slovjanski suunal koondasid Vene väed oma jõupingutused selleks, et luua tingimusi pealetungi jätkamiseks.
"Vaenlane üritab Donetski suunal läbi murda meie vägede kaitsest ja jõuda Luhanski oblasti halduspiirideni," lisavad Ukraina relvajõud.
Avdijivka, Kurahhivi, Novopalvõvi ja Zaporižžja suundades on vaenutegevuse intensiivsus langenud.
Ukraina peastaabi väitel on Moldova separatistliku Transnistria piirkonnas olukord endiselt pingeline. "Venemaa vägede operatiivrühma üksuste isikkoosseis on jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus. Okupantide peamised jõupingutused on relvade ja sõjatehnika kasutusvalmis hoidmine. Viidi läbi kohalike relvarühmituste kontroll," teatab Ukraina.
Mustal ja Aasovi merel jätkavad Venemaa mereväerühmad lahingupiirkondade isoleerimist ja tsiviillaevanduse blokeerimist.
Ukraina president pikendas sõjaseisukorda kolme kuu võrra
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pikendas riigi sõjaseisukorda kolme kuu võrra 22. augustini.
President allkirjastas sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooniga dekreedi esimest korda 24. veebruaril, kui Vene väed riiki tungisid.
Ukraina parlament kiitis absoluutse enamusega heaks selle dekreedi kolmanda pikendamise.
Vene väed on praegu keskendunud pealetungile Donbassis.
Enerhodari valitud linnapea: Venemaa ametisse pandud linnapea sai rünnakus viga
Venemaa ametisse pandud okupeeritud Enerhodari linna juht Andri Ševtšõk sai väidetavalt plahvatuses vigastada.
Enerhodari valitud linnapea Dmõtro Orlov, kes viibib praegu lähedalasuvas Zaporižžjas, kirjutas sotsiaalmeedias, et Ševtšõk ja tema ihukaitsjad viidi vigastada saamise tõttu haiglasse.
Orlov märkis, et juhtunu asjaolud on veel ebaselged. Ta lisas, et keegi teine plahvatuses viga ei saanud, mis tema hinnangul viitab sellele, et tegemist oli täpse ja sihitud rünnakuga.
Vene pool pole esialgu väidetavat juhtumit kommenteerinud.
Enerhodar, kus asub Euroopa suurim tuumajaam ning kus elab umbes 50 000 inimest, langes märtsis Vene vägede okupatsiooni alla.
Venemaa kaitseministeerium: ründasime Ukraina vägesid õhurünnakute ja suurtükitulega
Venemaa kaitseministeeriumi kõneisiku Igor Konašenkov teatas, et Venemaa tegi Ukraina vägede pihta õhurünnakuid ja andis suurtükituld.
Konašenkov ütles, et õhust välja lastud raketid tabasid Donbassi kolme juhtimispunkti ja nelja laskemoonaladu, vahendas Reuters.
Ukraina lõunaosas Mõkolajivis tabasid Vene raketid mobiilset droonitõrjesüsteemi Hannivka asula lähedal, umbes 100 km Mõkolajivi linnast kirdes, ütles Konašenkov.
Biden kohtub Modiga, et veenda teda Venemaa karistamises
President Joe Biden kohtub sel nädalal Jaapanis India peaministri Narendra Modiga.
USA näeb vaeva, et veenda Indiat ühinema Venemaa läänepoolse karistamisega, vahendas CNN.
India on Venemaa relvade peamine ostja ja Ukraina sõja ajal on ta olnud ettevaatlik Moskvast distantseerimise suhtes.
Ukraina relvajõudude ülevaade Venemaa kaotustest
Ukraina relvajõudude andmetel on Ukrainas hukkunud 29 050 Vene sõdurit. Hävitatud on 1285 tanki, 3141 soomukit, 599 suurtükki, 201 mitmikraketiheitjat ja 93 õhutõrjesüsteemi.
Alla on lastud 204 sõjalennukit, 170 helikopterit, 470 drooni ja 107 tiibraketti. Põhja on lastud 13 sõjalaeva.
Venemaa jätkab survet Slovjanskile ja Zaporižžijale
Ukraina relvajõudude teatel valmistub Venemaa jätkama pealetungi Slovjanski vastu Donetski oblastis.
Ukraina relvajõud teatasid 22. mail, et venelased tulistasid Donetski oblastis Virnopillia, Dibrivne ja Dovhenke külasid, valmistudes pealetungiks Slovjanskile.
Kyev Independenti teatel lasid Vene relvajõud rakettidega objekte Zaporižžija oblastis.
Zaporižžija oblasti sõjaväeadministratsioon teatas 22. mail, et Vene väed alustasid raketirünnakut tsiviilinfrastruktuuri vastu ühes Vilniantšõna piirkonna külas.
Administratsioon ei täpsustanud, kui palju tsiviilisikuid rünnakus vigastada sai ega nende vigastuste tõsidust.
Briti kaitseministeerium: Venemaa taktikaline prioriteet on Sjeverodonetsk
Suurbritannia kaitseministeerium avaldas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa olulisemaks lühiajaliseks taktikaliseks prioriteediks on läbimurde saavutamine Sjeverodonetski piirkonnas.
Sellest annab brittide sõnul märku asjaolu, et Venemaa on toonud sinna lahingusse ainsa lahingvõimelise BMP-T Terminator tankitoetusmasinate kompanii.
Venemaa üksused, kes neid BMP-T tankitoetusmasinaid kasutavad, proovisid sõja esimeses faasis edutult läbimurret Kiievile.
Luhanski oblasti juht Sergi Haidai ütles, et venelased ründasid Sjeverodonetski neljalt erinevalt suunalt. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et venelased löödi tagasi.
Haidai märkis, et jätkub elamurajoonide pommitamine ning Lõsõtšanski linna viiv sild lasti õhku.
Mariupolit ähvardavad tervise ja kanalisatsiooni probleemid
Mariupoli linnapea Vadim Boitšenko ütles, et surnukehade massilised matmised üle linna madalatesse aukudesse ning samuti kanalisatsioonisüsteemi rike võivad põhjustada tervisekriisi, vahendas The Guardian.'
Ta lisas, et suvised vihmad ähvardavad saastada veeallikaid.
"Lisaks okupantide ja kollaborantide tekitatud humanitaarkatastroofile on linn nakkushaiguste puhangu äärel," ütles ta sõnumirakenduses Telegram.
Zelenski: sõda saab lõpetada diplomaatiaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkus riiklikus televisioonis esinedes, et tema riik võib lahinguväljal Venemaa vastu võita. Samas lisas ta, et sõda saab lõplikult peatuda alles läbirääkimiste laua taga, vahendas CNN.
Samal ajal toimuvad Severodonetskis ja selle ümbruses rasked lahingud, kuna Vene väed suurendavad jõupingutusi kogu Luganski oblasti hõivamiseks.
Ukraina relvajõudude andmetel viis Venemaa Belgorodi oblastisse Iskanderi raketisüsteemid.
Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist Medvetšuki vastu
Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist president Vladimir Putinile lähedase Ukraina ärimehe Viktor Medvedtšuki vastu, ütles Venemaa läbirääkija laupäeval. Sellest teatas Venemaa Ukraina läbirääkimiste meeskonna kõrgem liige Leonid Slutski, vahendas The Moscow Times.
67-aastane Medvedtšuk on poliitik ja üks Ukraina rikkamaid inimesi ning on tuntud oma tihedate sidemete poolest Putiniga.
Ta põgenes koduarestist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris, kuid vahistati uuesti aprilli keskel.
Lääne sanktsioonid on Vene logistikale tekitanud probleeme
Venemaa transpordiministri Vitali Saveljevi sõnul on lääne sanktsioonid tekitanud riigi logistika jaoks tõsiseid probleeme ning sundinud Venemaad leidma uusi logistikakoridori, vahendas Meduza.
"Venemaa hakkab kaupade vedamisel nüüd toetuma rohkem põhja-lõuna suunalisele transpordikoridorile," ütles Saveljev.
Poola president Andrzej Duda saabus Ukrainasse, teatas tema kantselei pühapäeval.
Duda peab kõne Kiievis Ukraina parlamendile.
Toimetaja: Aleksander Krjukov