Sõja 95. päev: Sjeverodonetski linn on Vene vägede pideva rünnaku all

{{1653795960000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelased Donetski oblastis Bahmuti ja Kostjantõnivka vahelisel teel.
Ukraina sõjaväelased Donetski oblastis Bahmuti ja Kostjantõnivka vahelisel teel. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Carlos Barria

Vene väed on asunud ründama Luhanski oblasti suurimat Ukraina käes olevat linna Sjeverodonetski. Venemaa väitel võtsid Vene väed peale mitmepäevast võitlust üle Lõmani linna, Kiievi teatel lahingud veel käivad.

Oluline 29. mail kell 22.40:

- Ukraina president vallandas Harkivi oblasti julgeolekuteenistuse juhi, kuna pole rahul tema tööga Harkivi linna kaitsmisel;

- Ukrainasse on jõudnud Taani saadetud laevatõrjeraketid Harpoon ning Poola meedia teatel on Kiiev saanud Varssavilt suurtükke;

- Ukraina president tegi pühapäeval esimese ametliku külastuse Kiievi ringkonnast välja, kui käis vaatamas Harkivi oblastis olevaid sõjaväelasi;

- Ukraina presidendi kantselei teatel okupeerivad Vene väed praegu 31 protsenti Harkivi oblastist;

- Luhanski kuberneri sõnul on lahingud Sjeverodonetskis kiiresti eskaleerunud ning viimastes rünnakutes on taas tsiviilelanikud surma saanud;

- Venemaa väidab, et on oma kontrolli alla võtnud strateegiliselt olulise Lõmani linna;

- Venemaa tühistas sõdurite värbamise ülemise eapiiri;

- esimene Vene laev jõudis Mariupolisse ja veab sealt ära metalli

- Ukraina hinnangul on Venemaa kaotanud sõjas üle 30 000 sõjaväelase

- Suurbritannia: Venemaa ebamõistlikud ettepanekud näitavad sanktsioonide mõju.

Zelenski vallandas Harkivi julgeolekuteenistuse juhi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et vallandas Harkivi oblasti julgeolekuteenistuse juhi, kuna viimane ei tegutsenud piisavalt Harkivi linna kaitsmiseks.

"Ma tulin, mõtlesin ja vallandasid Harkivi oblasti Ukraina julgeolekuteenistuse juhi sellepärast, et ta ei töötanud täiemahulise sõja esimestest päevadest alates linna kaitsmise nimel, vaid mõtles üksnes enda peale," ütles Zelenski pöördumises rahvale. 

"Millistel motiividel? Korrakaitsjad mõtlevad selle üle," lisas ta.

Zelenski külastas pühapäeval Harkivi linna. Kuigi Vene väed on peamiselt keskendunud Ukrainas kaguosale, pommitavad nad endiselt regulaarselt ka Harkivit. Ka pärast Zelenski külastust kõlasid linnas plahvatused.

Ukrainasse on jõudnud Taani saadetud laevatõrjeraketid Harpoon

Ukrainasse on hakanud jõudma võimsad laevatõrjeraketid Harpoon, mida neile on saatnud Taani. Need lähevad käiku Musta mere ranniku kaitsmiseks, kus Ukraina on seni kasutanud enda Neptun rakette.

"Me saame raketiheitjaid ja märkimisväärsel hulgal Harpoon rakette, mida lisaks Taanile annavad meile teised sõbralikud riigid nagu Suurbritannia ja Holland. Ja ma arvan, et riike lisandub veelgi," ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.

Poola meedia: Varssavi saatis Ukrainasse suurtükke

Poola saatis Ukrainasse suurtükke, kirjutab Poola riigimeedia. Ukraina armee sai 18 moodsat iseliikuvat haubitsat, mille maksimaalne laskeulatus on 40 kilomeetrit.

Valitsusallikate teatel koolitas Poola ka nende haubitsate kasutamiseks välja 100 Ukraina suurtükiväelast. Nüüd on ukrainlastel 24 lääne iseliikuvat haubitsat.

Poola tahtis Ukrainasse saata ka 28 hävituslennukit, mida Ukraina piloodid tunnevad, kuid plaan kukkus läbi, sest USA keeldus Poola lennukeid moodsamatega asendamast.

Zelenski külastas Harkivi oblastis sõjaväelasi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas pühapäeval Harkivi oblastis olevaid sõjaväelasi. Tegemist oli alates Venemaa täiemahulisest invasioonist 24. veebruaril tema esimese ametliku viibimisega Kiievi ringkonnast väljaspool.

"Te riskite meie kõigi ja meie riigi eest oma eluga," ütles Zelenski presidendi kantselei teatel sõduritele.

Zelenski kantseleiülem Andri Jermak kirjutas sotsiaalmeedias, et president külastas ka Ukraina suuruselt teist linna Harkivit. Jermaki sõnul käis president vaatamas hävinud elumaju, märkides, et nende asemele ehitatavatel hoonetele tuleb kohe juurde ehitada ka pommivarjendid.

Jermak lisas, et Vene väed okupeerivad praegu 31 protsenti Harkivi oblasti territooriumist. Varem oli okupeeritud 36 protsenti oblastist, kuid Ukraina väed on suutnud viis protsenti tagasi võtta.

Ukraina president külastas Harkivi oblastit. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/UKRAINIAN PRESIDENTIAL PRESS SERVICE

Kuberner: olukord Sjeverodonetskis on kiiresti eskaleerunud

Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai ütles pühapäeval, et Sjeverodonetski linn on nii intensiivse pommitamise all, et kannatanute ja purustuste üle vaatamine on võimatu.

"Olukord on erakordselt palju eskaleerunud," sõnas kuberner.

Haidai sõnul on Vene väed süstemaatiliselt hävitanud Sjeverodonetski linna ja selle elanikke. Ta lisas, et rünnakud linnale on halastamatud.

Haidai ütles, et viimastes rünnakutes on saanud surma tsiviilelanikud ning hooned hävinud, nende seas kortermajad ja kinohoone.

Tema sõnul tõrjusid Ukraina väed tagasi Vene vägede katse hõivata linnast väljaviiv põhimaantee.

Sjeverodonetsk on praegu Vene vägede peamine sihtmärk.

Venemaa süüdistab läänt toidujulgeoleku kahjustamises

Venemaa süüdistab läänt ülemaailmse toidujulgeoleku kahjustamises ning väidab, et hoopis sanktsioonid, mitte Venemaa sissetung Ukrainasse, on kahjustanud teravilja tarneahelaid.

Sõda Ukrainas on sulgenud riigi sadamad Musta mere ääres, mis mõjutab tarneahelaid üle maailma. Ukraina on nisu suureksportija, kuid nüüd on miljonid tonnid teravilja jäänud riiki kinni.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnul proovib lääs kõiki hädasid Venemaa kaela ajada ning riik peab Venemaa süüdistamist Mustal merel laevade blokeerimises alusetuks.

Zahharova sõnul tuleb selles süüdistada hoopis läänt, kuna Venemaale kehtestatud sanktsioonid viisid tarneahelate katkemiseni. Zahharova süüdistas põllumajandustoodete hinnatõusus ka koroonaviirust ning rõhutas, et see "ei ole seotud sõjalise erioperatsiooniga".

Suurbritannia: Venemaa ebamõistlikud ettepanekud näitavad sanktsioonide mõju

Suurbritannia kaitseministeerium teatas laupäeval, et Venemaa teeb avalikkuse eksitamiseks ebamõistlikke ettepanekuid läbirääkimisteks, mis aga näitab sanktsioonide mõju.

Venemaa väitis lõppeva nädala kolmapäeval, et on valmis avama Mustal merel humanitaarkoridorid toidule, kui leevendatakse sanktsioone. Samuti palus Venemaa asevälisminister Ukrainal laevade läbilaskmiseks demineerida Odessa sadam. Sadam on aga mineeritud Vene vägede sissetungi ära hoidmiseks.

Kaitseministeeriumi teatel on see ettepanek näide Venemaa strateegiast pakkuda ebamõistlikke lahendusi avalikkuse eksitamiseks. Ministeeriumi hinnangul näitab see, et Venemaa on valmis kauplema globaalse toidujulgeolekuga omaenda kasuks ning süüdistab läänt, kui nende ebamõistlikud ettepanekud tagasi lükatakse.

"Venemaa katse sanktsioonidele leevendust kaubelda kinnitab pingeid, mida sanktsioonid [Venemaa] režiimile seavad," teatas ministeerium.

Venemaa jätkab läbi Ukraina Euroopasse gaasitarneid

Gazprom kinnitas, et jätkab läbi Ukraina Euroopasse maagaasi saatmist.

Gazpromi teatel suurendas ettevõte gaasi ülekannet läbi Sudža sissevoolupunkti 44,1 miljoni kuupmeetrini, mis on aga endiselt vähem kui mais, mil Ukraina peatas gaasitarned läbi Kiievi.

Ukraina lükkas tagasi ettepaneku tuua gaasi sisse läbi Sohhranovka jaama, mille tegevuse Ukraina mais sõja tõttu peatas.

Ukraina sõdur möödumas hävitatud kipsitehasest Bahmutis Donetski oblastis. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Francisco Seco

Mariupolisse jõudnud Vene laevaga veetakse minema metalli

Venemaa saatis laeva Mariupolisse, millega veab vallutatud linnast minema 3000 tonni metalli. Ukraina mõistis laupäeval Venemaa tegevuse hukka.

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Ljudmila Denisova ütles, et Venemaa "saadab 3000 tonni metallitooteid esimese laevaga Mariupolist Rostovi Doni ääres. Lisaks on Venemaa asunud taastama raudteeühendust Mariupoli ja Volnovahha vahel röövitud varade lihtsamaks transpordiks".

Venemaa uudisteagentuur TASS teatas laupäeval, et Vene laev sisenes Mariupoli sadamasse ning laev lahkub esmaspäeval metallisaadetisega Rostovi Doni ääres.

Denisova sõnul oli tööstuslinnas Mariupolis enne Venemaa sissetungi ligikaudu 200 000 tonni metalli ja malmi, mille väärtus ulatus 170 miljoni dollarini.

Venemaa väidab, et Lõman on Vene vägede kontrolli all

Venemaa väidab, et on võtnud Ida-Ukrainas asuva Lõmani linna täieliku kontrolli alla, võtnud üle mitu väikelinna ning piiranud sisse Sjeverodonetski. Ukraina teatel lahingud jätkuvad.

Zelenski ütles laupäeva õhtuses videopöördumises, et olukord Donbassis on "äärmiselt keeruline" ja tänas Ukraina võitlejaid vastupanu eest.

Ukraina ja Vene väed olid Lõmani nimel võidelnud mitu päeva.

Luhanski oblasti kuberneri Sergi Haidai sõnul on Vene väed sisenenud Sjeverodonetski linna, mis on suurim Luhanski linn veel Ukraina kontorolli all. Haidai sõnul on rünnakutes saanud kahjustada ligikaudu 90 protsenti linna hoonetest ja viimases pommitamises hävitati 14 linna kõrghoonet.

Ukraina politsei teatas laupäeval sotsiaalmeedias, et Sjeverodonetski linn on pideva tule all.

Sõjaväeeksperdid arvavad, et Venemaal pole linna vallutamisest majanduslikult ega sõjaliselt palju muud võita, kui kuulutada välja mingisugune varane võit sõjas.

Kiiev on lootusrikas, et peagi jõuavad kohale lääneliitlastelt hädasti vajaminevad pikemamaarelvad.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel hävitasid Vene väed suure Ukraina vägede arsenali Krõvõi Rihi lähistel, vahendas Reuters.

Venemaa teatel lasid Vene õhusüsteemid Dnipros alla SU-25 lennuki.

Okupeeritud Hersoni juhid plaanivad referendumit võitluse lõppedes

Okupeeritud Hersonis asuva Venemaa administratsiooni asejuhi sõnul ei korraldata piirkonnas ametlikku Venemaaga ühinemise üle referendumit enne, kui võitlused Hersonis ning lähedalasuvates Odessa ja Mõkolajivi piirkonnas on lõppenud.

Asejuhi sõnul taotlevad nad sinna ka Venemaa sõjaväebaasi loomist. Ta ütles ka, et Venemaa toetatud administratsioon jätkab plaanidega luua uus pangandussüsteem, mis integreeritakse täielikult Venemaa süsteemiga.

Venemaa tühistas sõdurite ülemise vanusepiiri

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mis lubab üle 40-aastastel inimestel minna relvajõududesse.

Varem kehtis sõjaväes venelastele vanusepiirang 18–40 aastat ja välismaalastele 18–30 aastat.

Venemaa esitleb seda sammuna rohkemate tehniliste spetsialistide värbamiseks.

Uus seadus ütleb, et spetsialistid peavad kasutama ülitäpseid relvi ja "kogemus näitab, et need muutuvad sellisteks 40–45-aastaselt". Samuti võidakse värvata rohkem meedikuid, insenere ja sideeksperte.

Scholz ja Macron kutsusid Putinit üles kehtestama relvarahu

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron vestlesid laupäeval Vladimir Putiniga 80 minutit nende omal algatusel, teatas Saksamaa valitsuse pressibüroo CNN-i vahendusel.

Saksa valitsuse pressiteate järgi nõudsid Scholz ja Macron viivitamatut relvarahu ja Vene vägede väljaviimist Ukrainast.

Kremli pressiteenistuse teatel ütles Putin riigipeadele, et Venemaa on valmis arutama viise, kuidas Ukrainal oleks võimalik Musta mere sadamatest viljavedu taasalustada.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 30 150;

- tankid 1338;

- jalaväe lahingumasinad 3270;

- lennukid 207;

- kopterid 174;

- suurtükisüsteemid 631;

- õhutõrjesüsteemid 93;

- autod ja muud sõidukid umbes 2240;

- laevad / paadid 13;

- eritehnika 48.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Aktuaalne kaamera", CNN, The Guardian, Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: