Veel hiljuti elas Kolomõias umbes 60 000 inimest, nendest 95 protsenti rääkisid omavahel ukraina keeles. Kui algas sõda, kolis Kolomõiasse üle 20 000 sisepõgeniku peamiselt venekeelsest Ida- ja Lõuna-Ukrainast.

"Kui mitte kõik, siis vähemalt enamik neist saavad suurepäraselt aru ukraina keelest. Nad saavad aru sellest, mida ma räägin, kuid neil on raske rääkida ukraina keeles, vältida segakeelt ja vene aktsenti. Neil on raske üle minna vene keelelt ukraina keelele ja hakata rääkima. Sellepärast me keskendume just kõnekeelele, et vältida venekeelseid väljendeid, segakeelt, et inimene saaks selgelt väljendada oma mõtteid just ukraina keeles," rääkis ukraina keele õpetaja Artur Proidakov.

Eelmisel aastal sai Proidakov Ukraina parima õpetaja tiitli. Ta on pärit Luhanski oblastist. 2014. aastal, kui hakkas sõda Donbassis, kolis ta Sumõ oblastisse ja kaks aastat tagasi Kiievisse. Selle aasta veebruaris, kui Venemaa alustas täiemahulist invasiooni, pidi ta koos perega jälle kolima, seekord Lääne-Ukrainasse.

"Elukutselt ei ole ma sõjaväelane, sõjaasjadest ei taipa ma eriti palju. Siis ma otsustasin, et pean olema aktiivne oma rindel ehk haridusrindel. Praegu on väga palju venekeelseid inimesi, kes tahavad paremini osata ukraina keelt. Inimesed tahavad õppida keelt, paljud tahavad Vene agressiooni pärast isegi minna täielikult üle ukraina keelele. Ma arvan, et mul on piisavalt kogemusi ja vahendeid, et õpetada lastele ja täiskasvanutele ukraina keelt. Teen seda tasuta, süsteemselt, aga samas ka huvitavalt," selgitas Proidakov.

"Näiteks vene keeles on "propagandeerin terveid eluviise", aga ukraina keeles "propageerin". Või siis vene keeles "teen trenni", ukraina keeles "treenin"," õpetas ta.

Proidakovi keelekursustel käivad samasugused sisepõgenikud nagu tema isegi, kuid erinevalt temast on nende emakeel vene keel. Nüüd aga ei taha nad enam seda keelt rääkida.

"Esiteks on see antud hetkel okupantide keel. Teiseks, me asume praegu selles Ukraina osas, kus inimesed räägivad omavahel ukraina keeles. Rääkida nendega mingis muus keeles oleks ebaviisakas. See oleks nendele inimestele ebameeldiv, pealegi me oleme neil ju külas," rääkis Jevgeni.

"Praegu, kui ma elan Kolomõias, on see hea võimalus lihvida oma ukraina keelt. Need kursused pakuvad selleks hea võimaluse, ma õpin siin seda õigesti rääkima. Mis aga puudutab Odessat, siis seal räägitakse lisaks veel vene, moldova ja ka türgi keeles," ütles Natalja.

Kui aga sõda lõpeb ja Natalja naaseb oma kodulinna Odessasse, ei hakka ta seal enam rääkima vene keeles.

"Uskuge mind, pärast kõike seda, mis on juhtunud, ma hakkan rääkima ukraina keeles. See on kihvt," sõnas ta.