Aimar Jõgeva Tartu külje all asuvas kodus on olemas ka õhk-vesi soojuspump, ent sel kevadel otsustas ta ehitada ka ahju – ennekõike just turvatunde pärast.

"Aeg-ajalt on tulnud elektrikatkestusi, elektri hind on, ajad on keerulised. Ma ei ole kindlasti elektrist sõltuv. Mul on varutud puud, ma suudan oma maja päris pikalt sooja hoida ka siis, kui elektrit ei ole," rääkis Jõgeva.

Ta ei ole ainus, kes mõtleb muutunud oludes oma pere energiajulgeolekule. 28 aastat pottsepana tööanud Rain Varik ütles, et nii suurt tungi ahjudele pole ta varem näinud. Tema selle aasta kalender läks lukku juba veebruaris.

"Esimesed küsimised hakkasid tulema, kui esimesed elektriarved hakkasid tulema, kui inimestel tuli kohe meelde, et tahaks odavamalt sooja saada. Kui varem oli kas õhk-vesi või õhk-õhk pumbad, siis tahetakse sinna ikkagi ka tahkeküttel kas kaminat või ahju või mida võimalik," rääkis Küttekolle OÜ pottsepp Rain Varik.

Et ahjud ja pliidid on läinud jälle moodi, öeldakse ka Ahjal moodulahjude ehitusega tegelevas Ahja Moodulahi ettevõttes. Tööde järjekorrad on sealgi pikad, ent ootamisest suuremaks probleemiks võib osutuda hoopis see, et majja ei saagi ahju panna.

"Probleem ehitusturul ja majade ehitusega on see, et 15 aastat on Eestis ehitatud maju ilma korstendeta ja täna on need inimesed kõige rohkem hädas, kes lootsid ainult elektri, ainult gaasi peale. Nendel ei ole mitte mingisugust turvatunnet täna," tõdes Ahja Moodulahju tegevjuht Marko Kurits.

Kui ahju nõudlust suudetakse täita, siis pliitide nõudlusega on olukord keerulisem

"Pliitide järele on nõudlus suurem, kui me suudame pakkuda. Eelkõige on pliitide kohapealt tunda Ukraina sõja mõjutusi, kuna pliitide metalltarvikutega on täna kerge defitsiit. Täpselt samamoodi nagu meil, isegi Saksamaal on see paanika hullem, heas mõttes paanika, et inimesed lähevad jälle ahjude ja pliitide juurde tagasi. Terve Euroopa," rääkis Kurits.