Sõja 98. päev: Biden kuulutas välja raketisüsteemi HIMARS tarne Ukrainale
USA president Joe Biden kuulutas kolmapäeval tehtud avalduses ametlikult välja uue, 700 miljoni dollari suuruse relvatarne Ukrainale, mis sisaldab ka keskmaa raketisüsteemi HIMARS. Kõige ägedamad lahingud jätkuvad Luhanski oblastis, kus Vene väed on saanud oma kontrolli alla üle poole oblasti suurimast seni veel Ukraina käes olevast linnast Severodonetskist.
Oluline 1. juunil kell 23.10:
- USA president Joe Biden kuulutas kolmapäeval tehtud avalduses ametlikult välja uue relvatarne Ukrainale, mis sisaldab ka keskmaa raketisüsteemi HIMARS (M142);
- USA plaanib Ukrainale müüa neli ründedrooni MQ-1C Gray Eagle, mida saab relvastada rakettidega Hellfire ning mis oleks oma võimekuselt märksa ohtlikumad kui seni Ukraina kasutatavad droonid, ütlesid anonüümsed allikad Reutersile;
- Ukraina väed kontrollivad veel ainult viiendikku Luhanski oblasti Severodonetski linnast, ütles linnajuht kolmapäeval;
- Ukraina ajakirjanduses ning sotsiaalmeedias levivad kuuldused, et separatistliku Donetski rahvavabariigi liider Deniss Pušilin on saanud haavata;
- Saksamaa lubab Ukrainale anda moodsad õhutõrjesüsteemid ning radarid. Kantsler Scolz avaldas parlamendile ka juba Ukrainasse saadetud relvastuse kogused;
- Vene väed on okupeerinud viiendiku Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist, mis on pea pool Itaaliast või Saksamaa pindalast;
- Kõnelused Vene presidendi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski vahel on võimalikud, kuid need nõuavad ette valmistamist, teatas Kremli esindaja;
- Üle 240 Ukraina lapse on Venemaa invasiooni tõttu surma saanud;
- Šveits vetostas Taani soomukite Ukrainasse saatmise;
- Vene väed on Severodonetski kesklinnas;
- Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Hersonis ja Harkivis edusamme, Severodonetski pommitamine on "lihtsalt hullus";
- ISW: Moskva võib kaotada keskendudes võitlusele Severodonetskis võimu Hersonis;
- Hersoni oblastis on katkenud kogu side;
- USA tarnib Ukrainale suurtükiväe raketisüsteemi M142;
- Ukraina kaotab iga päev 60–100 sõdurit;
- Venediktova: tuvastatud on umbes 15 000 võimalikku sõjakuritegu;
- Ukraina kaitsejõudude tavapärase hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga umbes 200 sõjaväelast, kolm tanki ja 41 jalaväe lahingumasinat.
Biden kuulutas välja uue relvatarne Ukrainele
USA president Joe Biden kuulutas kolmapäeval tehtud avalduses ametlikult välja uue relvatarne Ukrainale, mis sisaldab ka mobiilset keskmaa raketisüsteemi M142 (HIMARS).
"Ameerika Ühendriigid jäävad oma Ukraina partnerite kõrvale ja jätkavad Ukrainale relvade ja varustuse tarnimist, millega ennast kaitsta," ütles Biden avalduses, millega tehti relvasaadetis ametlikult teatavaks.
USA välisminister Antony Blinken teatas kolmapäeval Washingtonis ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et Ukraina on lubanud, et ei kasuta kuni 80 kilomeetri kaugusele tabavaid täpisrelvi Venemaa territooriumi ründamiseks.
Ukraina ning USA, tema liitlaste ja partnerite vahel on tugev usaldus, rõhutas Blinken.
USA välisminister rõhutas, et kogu Vene agressiooni aja ning ka juba enne seda, kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainat ründas, rääkis president Biden Vene liidrile Vladimir Putinile, mida Ühendriigid kavatsevad teha, kui Venemaa oma agresseiooni jätkab. Sealhulgas lubas Biden anda Ukrainale julgeolekuabi, et ennast kaitsta.
Blinken rõhutas, et see oli Venemaale teada alates esimesest päevast ning seda ütles Biden oma vestlustes Putinile otse.
USA kaitseministeeriumi teatel tarnitakse Ukrainale neli HIMARS-i süsteemi ning nende kasutamise väljaõpe võtab umbes kolm nädalat.
Pentagoni juhtiv ametnik Colin Kahl ütles, et USA on saanud Ukraina presidendilt lubaduse, et neid ei kasutata Venemaa territooriumi ründamiseks. Samas lükkas ta tagasi Venemaa kriitika, rõhutades, et Moskval ei ole vetoõigust selle üle, millist abi lääneriigid Ukrainale tema oma territooriumi kaitseks võivad anda.
Bideni administratsiooni anonüümne ametnik ütles varem meediale, et ukrainlased hakkavad neid süsteeme kasutama Venemaa edasitungi tõrjumiseks, kuid neid ei kasutata Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide puhul.
Biden ütles teisipäeval avaldatud külalisessees ajalehele New York Times, et USA "varustab ukrainlasi arenenumate raketisüsteemide ja laskemoonaga, mis võimaldab neil Ukraina lahinguväljal täpsemalt tabada olulisi sihtmärke."
"Jätkame Ukrainale täiustatud relvastuse, sealhulgas tankitõrjerakettide Javelin, õhutõrjerakettide Stinger, võimsa suurtükiväe ja täppisraketisüsteemide, radarite, mehitamata õhusõidukite, Mi-17 helikopterite ja laskemoona tarnimist," lisas Biden.
Allikad: USA plaanib müüa Ukrainale ründedroone
USA presidendi Joe Bideni administratsioon plaanib Ukrainale müüa neli ründedrooni MQ-1C Gray Eagle, mida saab relvastada rakettidega Hellfire, teatas uudisteagentuur Reuters viitega kolmele teemaga kursis olevale allikale.
Plaanile, mida Pentagonis on kaalutud juba mitu nädalat, võib kongress siiski veto panna, märkisid allikad.
Ukraina kätte on jäänud ainult viiendik Severodonetskist
Ukraina vägede kontrolli all on veel ainult viiendik Luhanski oblasti Severodonetski linnast, kuid lootus hoida ära terve linna langemine Vene vägede kätte püsib endiselt, ütles linnajuht kolmapäeval.
Vene väed kontrollivad nüüd umbes 60 protsenti Severodonetskist, 20 protsenti on eikellegimaa ning 20 protsenti on Ukraina üksuste kontrolli all, ütles linnapea Oleksandr Strjuk uudisteagentuurile Reuters. "Meie üksused kaitsevad kirglikult 20 protsenti. Meie üksused hoiavad oma kaitseliine ning tehakse katseid Vene vägesid tagasi suruda," rääkis Strjuk.
"Me loodame, et hoolimata kõigest vabastame linna ja ei lase seda tervenisti okupeerida," lisas ta.
Strjuki sõnul on linna jäänud veel 12 000 - 13 000 inimest, kuid kuna kogu sealne taristu on purustatud, on võimatu neile toitu ja muud vajalikku viia.
"Nad elavad pideva kahuritule tingimustes ning nüüd käivad ka tänavalahingud, mis on suurendanud ohtu tsiviilelanikkonnale," rääkis Strjuk.
Kui Venemaa vallutab Severodonetski ja sellest teisel pool Siverski Donetsi jõge asuva väiksema Lõssõtšanski linna, siis saab Moskva oma kontrolli alla kogu Luhanski oblasti, mis on üks Vene presidendi Vladimir Putini väljakuulutatud eesmärke praeguses sõjas.
Scholz lubas anda Ukrainale moodsad õhutõrjesüsteemid
Saksa kantsler Olaf Scholz lubas Bundestagi ees esinedes anda ukrainlastele moodsad Iris-T õhutõrjesüsteemid. Ühe sellise süsteemiga saab kaitsta tervet Ukraina linna, sõnas Scholz. Lisaks kavatseb Saksamaa anda Ukrainale suurtükituld tuvastavad radarisüsteemid.
Scholz rääkis parlamendis vastuseks kriitikale, et tema juhitud riik ei aita Ukrainat piisavalt, sellest, mida on juba Ukraina sõjaväele antud Venemaa rünnaku tõrjumiseks.
"Me oleme pidevalt teinud tarneid alates lahingutegevuse algusest," rääkis Scholz vastuseks. "Praeguseks hetkeks oleme tarninud 15 miljonit padrunit, 100 000 käsigranaati ja rohkem kui 5000 tankitõrjemiini," ütles kantsler.
Lisaks osaleb Saksamaa tehingutes, milles teised riigid saadavad Ukrainale oma vana, nõukogude päritolu relvastust ning saavad Saksamaalt vastu uusi relvi.
"Koos Taaniga oleme Ukrainale lubanud tarnida 54 uuendatud soomukit. Meie Tšehhi sõpradega toimunud esimese tehingu käigus saab Ukraina 20 tanki T-72. Me anname Tšehhile sellele asenduse," rääkis Scholz.
Sarnane asendustehing on kokku lepitud ka Kreekaga, lisas Saksa kantsler.
Ukrainas levivad kuuldused Donetski separatistliku vabariigi juhi haavatasaamisest
Ukraina ajakirjanduses ning sotsiaalmeedias levivad kuuldused, et lahingupiirkonda külastanud separatistliku Donetski rahvavabariigi liider Deniss Pušilin on saanud haavata.
Pušilin oli saabunud okupeeritud Lõmanisse, et tutvustada sinna ametisse määratud linnapead.
Väidetavalt sai Ukraina suurtükirünnakus haavata ka 72 tštetšeeni võitlejat, väitis Ukraina siseministri nõunik Anton Heraštšenko sotsiaalmeedias.
Vene okupatsiooni all on viiendik Ukrainast
Vene väed on okupeerinud viiendiku Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist, vahendas väljaanne Meduza.
Arvestades ka 2014. aastal Venemaa kontrolli alla langenud territooriume, on Ukraina kaotanud 123 229 ruutkilomeetrit, mis on pisut üle 20 protsendi riigi ametlikust pindalast, mis on 603 549 ruutkilomeetrite.
Okupeeritud ala on sama suur kui Austria ja Šveitsi territoorium kokku, Tšehhi ja Slovakkia koos võettuna, umbes pool Saksamaa või Itaalia pindalast, selgub ukrainlase Aleksei Bokotši avaldatud kaartidest sotsiaalmeedias.
"Minu Euroopa sõpradele! Pidage lihtsalt silmas seda Venemaa okupeeritud territooriumi, kui kuulate oma poliitikute avaldusi," kirjutas Bokotš.
Väidetavalt on mõne suure lääneriigi liidrid soovitanud Ukraina juhtkonnal loovutada Moskvale vastustasuks sõja lõpetamise eest mõned Vene vägede vallutatud territooriumid.
Meduza märgib, et pole selge, kuidas Bokotš okupeeritud territooriumi pindala arvutas, kuid lisab, et selleks on meedias piisavalt materjali ning tõdeb, et väljaande enda arvutatud pindala tuli isegi suurem – ligi 144 000 ruutkilomeetrit.
Kreml: Putini ja Zelenski kõnelused on võimalikud
Kõnelused Vene presidendi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski vahel on võimalikud, kuid need tuleb eelnevalt ette valmistada, teatas Kremli esindaja kolmapäeval.
Ettevalmistused rahudokumendi sõlmimiseks Ukrainaga on aga ammu seiskunud ega pole uuesti käivitunud, rääkis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Ta viitas ka Venemaa plaanidele korraldada praeguse sõja käigus okupeeritud Ukraina piirkondades Hersonis, Zaporižžjas ja Donbassis referendumeid Kiievi võimu alt lahkumiseks, öeldes, et sealsed elanikud peavad ise oma saatuse üle otsustama ning ta ei kahtle, et nad teevad "parima otsuse".
Ukraina on varasemalt teatanud, et tema regioonide annekteerimine lõpetakse igasugused rahukõnelused.
Üle 240 lapse on Venemaa invasiooni tõttu surma saanud, teatas Ukraina peaprokurör
Ukrainas on alates veebruarist hukkunud vähemalt 243 Ukraina last ja 466 on saanud haavata, teatas kolmapäeval Ukraina peaprokurör.
Peale hukkunute ja haavatute on Ukrainas kahjustada saanud vähemalt 1937 haridusasutust, nendest 181 on täielikult hävitatud. Peaprokuröri avaliku pressiteate järgi pole numbrid lõplikud, kuna puudub ligipääs paljudele aladele, kus on aktiivne sõjategevus või piirkond on langenud vene okupatsiooni alla.
1. juunil tähistatakse Ukrainas lastekaitsepäeva.
Šveitsi valitsus vetostas Taani palve saata Šveitsis tehtud soomukid Ukrainasse.
Šveitsi valitsus ei lubanud Taanil Šveitsi päritolu soomukeid Ukrainasse saata, viidates oma pikaajalisele neutraliteedipoliitikale. Šveits on varem vetostanud Šveitsis tehtud õhutõrjemoona ekspordi sakslaste poolt ning polnud ka nõus Poola palvega saata Ukrainale otse relvi.
Severodonetski linnakeskus on Vene vägede kätte langenud
Ukraina ametiisikute sõnul on Vene väed kindlustanud ennast Severodonetski linna keskel, teatas kolmapäeval Luhanski oblasti sõjalise administratsiooni juht Serhi Haidai.
Vene väed ründasid teisipäeval Severodonetski linna "põhjast, lõunast ja idast", sõnas Haidai ning "venelased kontrollivad suuremat osa linnast". Haidai lisas, et venelased pommitasid teisipäeva õhtul linnas asuvat suurt lämmastikhappe mahutit.
Hersoni lõunapiirkonnas katkes side
Ukraina ametnikud on teatanud kogu side katkemisest Venemaa okupeeritud Hersoni lõunapiirkonnas. Ukraina riiklik side- ja teabekaitse eriteenistus teatas oma avalduses, et aset leidis okupatsioonirežiimi poolt täpsustamata sissetung ning seadmed olid välja lülitatud ja kaablid lahti ühendatud.
Piirkonna elanikud on ilma Ukraina mobiilside ja interneti juurdepääsuta, samuti puudub võimalus lauatelefoniga riigisiseseid ja rahvusvahelisi telefonikõnesid teha, teatas agentuur.
Teisipäeval teatas Venemaa toetatud Hersoni oblasti okupatsioonirežiim, et piirkond on läinud üle Venemaa mobiili- ja internetivõrkudele.
ISW: Moskva võib kaotada keskendudes võitlusele Severodonetskis võimu Hersonis
Sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Moskva keskendumine idapoolse Severodonetski linna ja Donbassi piirkonna hõivamisele üldisemalt seab ohtu tema elutähtsa positsiooni Hersoni piirkonnas.
"Kui Venemaa suudab lahingute lõppedes säilitada Hersonis tugeva kohaloleku, on ta positsioonil, kust alustada järgmist sissetungi," ütles ISW oma viimases hinnangus, lisades, et kui Ukraina peaks piirkonna tagasi võitma, oleks tal palju tugevam positsioon, et end tulevase rünnaku eest kaitsta.
Instituut ütles, et selline strateegiline olukord peaks ajendama Venemaad koondama oma lahingujõud Hersoni. Venemaa president on selle asemel otsustanud koondada kõik ressursid Ida-Ukraina alade hõivamiseks. mis annab talle suures osas sümboolset kasu.
"Ukraina edukad vastupealetungid Hersonis näitavad, et Ukraina komandörid mõistavad seda reaalsust ja kasutavad ära haavatavust, mida Putini otsused on loonud," ütles ISW lisades, et Ukraina väed taganevad Severodonetskist, võimaldades Vene vägedel "suhteliselt kiiresti" sisse liikuda.
ÜRO teatel on Ukrainas 9029 tsiviilohvrit
Sõjas Venemaaga hukkub iga päev umbes 60–100 Ukraina sõdurit, ütles Zelenski, lisades, et iga päev saab haavata umbes 500 inimest.
ÜRO inimõigusorganisatsioon (OHCHR) kinnitas, et Ukrainas on 24. veebruarist kuni 30. mai südaööni teada 9029 tsiviilohvrit.
OHCHRi kinnitusel sai surma 4113 inimest ja 4916 vigastada.
Organisatsioon märkis, et tegelikud arvud olid märkimisväärselt suuremad, kuna teave intensiivse vaenutegevuse piirkondadest, nagu Mariupol, Izjum ja Popasna, on veel laekumata.
USA on mures Venemaa sammude pärast Hersonis
USA on jätkuvalt mures sammude pärast, mida Venemaa astub, et püüda institutsionaliseerida kontrolli suveräänse Ukraina territooriumi üle, eriti Hersoni piirkonnas, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price teisipäeval.
Price ütles briifingul esinedes, et tõenäoliselt kaalub Kreml mõningaid lähenemisviise, alates nn rahvavabariigi tunnustamisest, nagu Venemaa sunniviisiliselt tegi Donetskis ja Luhanskis, kuni annekteerimiskatseni, nagu Venemaa tegi Krimmis.
"See on Venemaa stsenaariumi etteaimatav osa, eriti pärast Venemaa president Putini dekreeti, mis kiirendaks Venemaa passide väljastamist Ukraina kodanikele. Samasugust taktikat kasutas Venemaa ka Donetskis ja Luhanskis aastal 2019," ütles ta.
"Venemaa esialgsed eesmärgid kontrollida suuri Ukraina alasid on olnud täielik läbikukkumine. Kreml on seisukohal, et Hersoni sunniviisiline alistamine annaks Venemaale maasilla Krimmi ning saavutaks ka mingisuguse nn võidu," rääkis Price.
Biden: me ei taotle sõda NATO ja Venemaa vahel
Joe Biden on öelnud, et kuigi USA jätkab NATO idatiiva tugevdamist, ei taotle Washington sõda NATO ja Venemaa vahel.
"Niikaua, kuni Ühendriike või meie liitlasi ei rünnata, ei osale me selles konfliktis otseselt, ei USA vägede saatmisega Ukrainasse sõdima ega Venemaa vägesid rünnates," ütles Biden.
Biden lisas, et USA ei julgusta ega võimalda Ukrainal rünnata oma piiridest kaugemale.
Ukrainas on sõja algusest tuvastatud umbes 15 000 võimalikku sõjakuritegu
Ukrainas on alates sõja algusest teatatud umbes 15 000 kahtlustatavast sõjakuriteost ja iga päev teatatakse veel 200–300-st, ütles Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova Haagis ajakirjanikele.
Tema sõnul on alustatud 80 inimese kohtu alla andmist.
Kahtlustatavate nimekirjas on Venemaa tippsõdurid, poliitikud ja propagandaagendid, lisas ta.
Venemaa on eitanud tsiviilelanike sihtimist või seotust sõjakuritegudega.
Venediktova ütles, et 15 000 väidetavast sõjakuriteost on mitu tuhat tuvastatud Donbassi idaosas, kus toimusid ägedad lahingud Vene ja Ukraina vägede vahel.
Väidetavad sõjakuriteod selles piirkonnas hõlmavad inimeste – sealhulgas täiskasvanute ja laste juhtumite – võimalikku sunniviisilist toimetamist Venemaa erinevatesse piirkondadesse, ütles Venediktova.
Ta lisas, et sõjakuritegudeks kahtlustatakse ka piinamist, tsiviilisikute tapmist ja tsiviilinfrastruktuuri hävitamist.
Uurimistööga on liitunud ka Eesti, Läti ja Slovakkia, ütles Venediktova.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 30 700 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1361 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 3343 (+41);
- lennukid 208 (+0);
- kopterid 175 (+1);
- suurtükisüsteemid 659 (+10);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 207 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 94 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 519 (+4);
- tiibraketid 120 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2290 (+15);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 49 (+1).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Krõvõi Rihi ja Bahmutski suundades.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Margitta Otsmaa, Mait Ots
Allikas: CNN, BBC, Al Jazeera, Reuters