Laste ja vanemaealiste arv on kümne aastaga kasvanud, tööealiste arv langes

Foto: ERR

Rahvaloenduse andmete kohaselt on Eesti rahvastik viimase 10 aastaga kasvanud ja inimesed elavad kauem, kuid tööealiste arv on langenud.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv, selgub 2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmetest.

Möödunud aasta lõpu seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest ehk 2,9 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Neist 47,6 protsenti moodustavad mehed, kelle osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti. Naiste osakaal on 52,4 protsenti.

Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.

"Rahvastiku vananemise positiivne külg on see, et 80-aastaste ja vanemate inimeste arv on suurenenud – ehk meie inimeste eluiga pikeneb ning eriti on seda märgata meeste osas. Võrreldes eelmise loendusega elavad mehed keskmiselt kolm ja naised 1,7 aastat kauem," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

"Väljakutseks on rahvastiku mõistes viljakas eas naiste osakaal, mis on kahanenud, ent väikeseks leevenduseks on siin suurenenud sünnitatud laste arv naise kohta ja laste arvu juurdekasv," ütles Trasberg.

Eestlased on kolinud maalt väikelinnadesse

Lapsi elab alaliselt Eestis 217 792, mida on üheksa protsenti rohkem kui 10 aastat tagasi. Vanemaealisi on kokku 272 164 ehk 18,6 protsenti rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Tööealisi on kokku 841 868 – see näitaja on vähenenud 2,7 protsendi võrra.

Eesti elanikest 61,2 protsenti elab linnades, 10 aastaga on linlaste osakaal kasvanud 4,2 protsendi võrra. Seejuures on väikelinnaliste piirkondade elanike arv on 10 aastaga kasvanud 12,8 protsendi võrra.

Trasbergi sõnul on hoogustunud valglinnastumine. "Tung suurematesse linnadesse elama asuda on stabiliseerunud või lõppemas, kuid maapiirkonnad pole selle arvelt väga võitnud – eriti just lastega pered eelistavad järjest rohkem suurlinnade ümbruste väikelinnu," ütles ta.

Eesti rahvastik on 2011. aastaga võrreldes mitmekesisem, samal ajal on kasvanud ka eestlaste arv.

"Viimase 10 aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste ja emakeelte arvukus, sealjuures ei ole muutus tulnud eestlaste arvelt, vaid eestlaste osakaal on jäänud pea samale tasemele. Ka eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv püsib stabiilsena. Kasvanud on Eesti kodanike arv, Vene ja Valgevene kodanike arv on aga languses," sõnas Trasberg.

Eestlaste arv on kasvanud

Eestis elab inimesi 211 eri rahvusest, mida on 31 võrra rohkem kui 10 aastat varem. Siin on esindatud 151 erinevat kodakondsust ehk 33 võrra rohkem kui 10 aastat tagasi.

Eestis elavatest inimestest 69,4 protsenti on Eesti rahvusest, 20 aastat tagasi oli eestlaste osakaal 68,3 protsenti.

10 aastaga kasvas eestlaste arv ligi kaks protsenti, venelaste arv langes 3,4 protsenti, valgevenelaste arv langes 7,7 protsenti.

Ukrainlaste arv on kasvanud 23 protsenti. Peab arvestama, et statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti. Lätlaste arv kasvas tervelt 117 protsenti.

Eestis räägitakse 243 erinevat emakeelt, mis on 86 võrra rohkem kui 2011. aastal ning enam kui kaks korda rohkem kui aastal 2000. Eesti emakeele osakaal on 20 aastaga jäänud praktiliselt samale tasemele ehk 68 protsendi juurde.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: