Ligi veerand Eesti elanikest ei pea Venemaad sõjasüüdlaseks

Meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks
Meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Ligi veerand Eesti elanikest ei pea Venemaad Ukrainas toimuva sõja süüdlaseks ega näe ka Venemaas julgeolekuohtu, viiendik hindab aga positiivselt Vene presidenti Vladimir Putinit.

Venemaad pidas märtsis korraldatud küsitluse kohaselt julgeolekuohuks 68 protsenti Eesti elanikest, 24 protsenti aga nii ei arvanud, selgub uuringu korraldanud mõttekoja GLOBSEC avaldatud ülevaatest, mis kajastas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide elanike vaateid.

Sarnaselt julgeolekuohu tunnetusega leidis Eestis 68 protsenti, et sõjas on süüdi Venemaa, mis ründas Ukrainat. Samas 15 protsenti pidas süüdlaseks lääneriike, mis "provotseeris Venemaad" ja üheksa protsenti Ukrainat, mis olevat rõhunud venekeelseid elanikke.

Hiinat pidas julgeolekuohuks 24 ja USA-d 18 protsenti Eesti elanikest. Enim pidasid Venemaad ohuks Poola (90 protsenti), Tšehhi (84) ja Leedu (83) elanikud. Samad riigid olid ka need, kus peeti teistest rohkem Hiinat julgeolekuohuks.

Eestis leidis 21 protsenti vastanutest, et Hiina valitsus ohustab siinset identiteeti ja väärtusi, kaheksa protsenti leidis siiski, et Hiina kompartei juhitud režiim võiks olla meile eeskujuks.

Regioon pöördub läände

Kui seni tunnetas suur osa Kesk- ja Ida-Euroopa riikide inimestest ennast kusagil lääne ja ida vahepeal, siis Venemaa agressioon Ukrainas on sundinud neid oma seisukohti üle vaatama, märkis GLOBSEC. Kõigis üheksas vaadeldud riigis peale Rumeenia võib märgata arvamuste nihkumist kusagil "vahepeal" olemise eelistamiselt lääne geopoliitilise orientatsiooni ühemõttelisele toetusele.

Eestis soovis 2022. aasta märtsi küsitluse kohaselt 54 protsenti vastanutest, et tema riik kuuluks lääneriikide hulka, aasta tagasi soovis sama 44 protsenti. Kui 2021. aastal nägi Eestit geopoliitiliselt ja tsivilisatsiooniliselt lääne ja ida vahel asuvana 36 protsenti Eesti elanikest, siis tänavu märtsis 29 protsenti.

Eestist veel tugevam on lääneorientatsioon Leedus (57 protsenti) ja Tšehhis (54 protsenti), Lätis on see 49 protsenti.

Küsimusele, kuidas nad hääletaks Euroopa Liidu liikmestaatuse üle, kui selle kohta tuleks järgmisel nädalal rahvahääletus, vastas Eestis 74 protsenti, et pooldaks liikmeks jäämist, 16 protsenti oli liikmestaatuse vastu. Eelmise aastaga pole Eesti elanike seisukohad selles küsimuses eriti muutunud. Eestist väiksem oli toetus EL-ile ainult Bulgaarias (70 protsenti). Kõrgeim oli toetust Leedus ja Poolas (mõlemas 88 protsenti).

Kahanenud on aga Eestis nende osakaal, kes leiavad, et Euroopa Liit kujutab ohtu nende identiteedile ja väärtustele: eelmise aasta 22 protsendilt tänavu 17 protsendile.

Toetus NATO-le on Eestis regiooni üks madalamaid

Uuringu kokkuvõttes tõdetakse ka, et Venemaa agressioon on suurendanud regioonis toetust NATO liikmestaatusele, kuna alliansis nähakse peamist julgeolekugarantiid.

Eestis oli siiski toetus võimalikul referendumil NATO liikmestaatuse küsimuses üks piirkonna kõige väiksemaid – sarnaselt Slovakkiaga lubas hüpoteetilisel referendumil selle poolt hääletada 72 protsenti vastanutest. Aasta tagasi oli selliseid 70 protsenti. Suurim oli toetus NATO-le Poolas (95 protsenti), Leedus (88) ja Tšehhis (87). NATO liikmeks oleku vastu lubas Eestis hääletada 19 protsenti vastanutest. Poolas oli selliseid kaks, Leedus viis ja Ungaris seitse protsenti.

Uuringust selgus ka, et osa idaeurooplasi kahtleb, kas NATO liikmesus ikka tagab selle, et nende riiki ei rünnata. Kõigis riikides oli kindlustunne NATO pakutava heidutuse suhtes väiksem kui poolehoid liikmesusele. Eestis uskus 70 protsenti vastanutest, et allianssi kuulumine muudab välisrünnaku vähem tõenäoliseks.

Küsimusele oma riigi strateegilistest partneritest vastas Eestis 55 protsenti, et selleks on USA (aasta tagasi 49 protsenti), Venemaad pidas nüüd strateegiliseks partneriks 14, aasta varem 21 protsenti. Saksamaad pidas Eestis strateegiliseks partneriks 38 protsenti, aasta varem oli see näitaja 49 protsenti.

Uuringust selgus ka, et umbes kolmandik Slovakkia, Ungari ja Bulgaaria elanikest peab ikkagi Venemaad strateegiliseks partneriks.

Veerand Eesti elanikest peab Ukrainat lääneriikide käpikuks

Sama mustri järgi vastas ka 69 protsenti Eesti elanikest, et peab Ukrainat iseseisvaks riigiks, 24 protsenti lääne käpiknukuks ning üks protsent Venemaa osaks.

Ukraina tuleviku kohta leidis 56 protsenti Eesti elanikest, et see peaks saama Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, 33 protsendi meelest aga neutraalseks riigiks ning kaks protsenti, et Venemaa mõjusfääri kuuluvaks riigiks.

Pisut on Eesti elanike seas kahanenud nende hulk, kes näevad Vene liidrit Vladimir Putinit positiivse tegelasena – aasta tagasi oli neid 30, nüüd aga 22 protsenti. Uuringust selgub ka, et Eestis on nende hulk, kes näevad Venemaad ohuna ja peavad Putinit negatiivseks poliitiliseks tegelaseks, sama – nii arvas 68 protsenti vastanutest.

Suhteliselt lähedane oli nende osakaal, kes arvasid, et Venemaa ei peatu Ukrainas, vaid võib veel mõnele Euroopa riigile kallale tungida. Sellega nõustus 47 protsenti vastanutest, ei nõustunud 37 protsenti.

NATO vägede saatmist Ukrainasse, et aidata neil võidelda Vene agressiooniga, pooldas 38 protsenti, selle vastu oli 49 protsenti Eesti elanikest. Suurim oli toetus NATO vägede saatmisele Poolas (41 protsenti), väikseim Ungaris (üheksa protsenti). Kõigis riikides olid ülekaalus need, kes ei poolda NATO vägede saatmist Ukrainasse.

Eestis on regiooni riikidest enim kasvanud rahulolu demokraatiaga

Eestis on regiooni riikidest kõige rohkem suurenenud demokraatia olukorraga rahuolevate inimeste arv: kui 2020. aastal oli selliseid 42 protsenti, siis 2022. aastal oli selliseid 66 protsenti. Veel rohkem olid demokraatiaga oma riigis rahul ainult tšehhid (68 protsenti).

Kui kaks aastat tagasi usaldas valitsust 42 protsenti vastanutest Eestis, siis eelmisel aastal 58 ja tänavu 56 protsenti. See on Tšehhi järel (63 protsenti) suuruselt teine usalduse tase regiooni riikide seas.

Kui 2020. aastal vastas 34 protsenti Eestis, et temasarnaste inimeste arvamusi võetakse riigis kuulda, siis 2022. aastal leidis sama 47 protsenti.

Eestis oli ka regiooni kõrgeim usaldus presidendi vastu – 72 protsenti (aasta varem 62 protsenti) ning siin oli Ungari järel kõige väiksem nende inimeste osakaal, kes leidsid, et võimude vahetumine ei muuda midagi: kui 2020. aastal arvas seda 44 protsenti, siis nüüd 29 protsenti.

Demokraatiat pidas oma riigile parimaks valitsemisvormiks 80 protsenti vastanutest, samas leidis aga 32 protsenti, et hea oleks ka tugev liider, kes ei peaks hoolima parlamendist ega valimiste tulemustest.

Uuringust selgus ka, et Eestis on pisut kahanenud nende osakaal, kes arvavad, et immigratsioon ohustab nende väärtusi ja identiteeti. Kui kaks aastat tagasi arvas seda 56 protsenti, siis nüüd 44 protsenti.

Eesti avalikkuses oli regiooni riikidest Tšehhi järel suuruselt teine usalduse tase meedia suhtes – seda usaldas 52 ja ei usaldanud 38 protsenti vastanutest. Vastavalt sellele oli ka Eestis Tšehhi järel kõige väiksem toetus seisukohale, et maailma asju otsustab keegi teine kui valitud liider – nii leidis Eestis 32 protsenti vastanutest.

GLOBSC-i küsitlus tehti üheksas Kesk- ja Ida-Euroopa riigis märtsis, selle 1000-inimeseline valim oli moodustatud vastavalt sealsele sotsiaalmajanduslikule koosseisule.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: